"Me mõlemad olime juba 1. klassist saati sukeldunud klassikalisesse muusikasse, et siis popväljund duona tundus palju põnevam väljakutse. Meile juba noorena meeldis selline punt nagu Pet Shop Boys, me ei varjanud seda, et meile selline muusika meeldis," ütles Jam-i liige Juss Tamm.

"Paralleelselt popmuusikaga on meil ka klassikalise muusika huvi kogu aeg olnud. Me viisime juba oma esimese salvestatud loo raadiosse, mille me salvestasime süntesaatoritel, mida me ka alles hakkasime õppima," ütles Jami liige Mihkel Mattisen. "Kõik tuli väga ruttu ja paisus väga kiiresti."

Mattiseni sõnul suhtuti neisse ikkagi heatahtlikult. "Minu klaveriõpetaja ütles, et nii kaua kui see sinu põhieriala ehk klaveri õppimist ei sega, pole probleemi," meenutas Mattisen oma õpetaja sõnu. "Ja ei seganudki. Ei olnud sellist asja, et järgmisel hommikul pärast õhtust kontserti kooli ei jõua, unetunde oli lihtsalt vähem."

Enne popartisti karjääri töötasid poisid ettekandjatena Frens Cateringis. "Käisime mööda bankette, kandsime inimestele kandikul  šampust ette ja teenisime kooli kõrvalt nii taskuraha," meenutas Mattisen. "Nii kaua viisime neid kandikuid, kui meie käest hakkasid need samad inimesed autogramme küsima. Siis mõtlesime, et on vist aeg lõpetada."

"See, mis me teenisime kelneritena ühe kuu eest, teenisime pärast Jamiga ühe kontserdiga," tõi Tamm võrdluse.

"Kõik oli hästi, aga see läks liiga palju tööks kätte. Me tegime musa, nautisime seda ja olime rääkinud, et seni kuni see suur nauding on, siis teeme, aga lõpuks hakkas see ikkagi väsitama, kõik see ööklubides esinemine," ütles Mattisen.

"Vanusega tekib mingi maitsemuutus, ma võin seda muusikat kuulata, aga tööna ma seda muusikat teha enam ei suudaks," lisas Tamm.