Alar Kivilo vanemad ja vanavanemad põgenesid Nõukogude võimu eest Kanadasse. Montrealis sündinud Kivilo esimene keel oli eesti keel, tema isa suhtus eestluse eluspidamisse äärmiselt tõsiselt.

"Lapsi tuli Eesti vaimus üles kasvatada, kõik pidasid seda ajutiseks, et varsti läheme tagasi. Keegi ei läinud Kanadasse, et hakkame nüüd rikkaks saama. Kõik oli ellujäämise nimel," rääkis ta Kanadasse põgenenud eestlaste hoiakust ning lootusest, et nad saavad peagi koju.

Alari isa organiseeris Montrealis eestlaste rahvatantsurühmasid ja täienduskoole, tegeledes eestlusele pühendatud tööga vähemalt algusaastatel hoopis rohkem kui oma kutsealaga. Eestluse tunnet aitasid võimendada ka paljud Eesti kultuuritegelased, kes olid Montreali jõudnud. "Meil oli väga aktiivne eestlaste keskus," kinnitas Kivilo ja lisas, et siiski leidus neidki, kes eestlusele selja keerasid.

Kivilo vanemad jõudsid igatsetud Eestisse tagasi alles pärast 50 aastat kestnud elu Kanadas. "Olen tihti mõelnud isast – tema veendumusele ja tugevale tahtmisele tulla tagasi, kui Eesti saab vabaks. Ma ei kujuta ise ette, kuidas saab 14-aastasena sellest nii selge pilt olla. Nad tulid tagasi, sest nad olid endale sellise lubaduse andnud."

Kanadat peetakse Alari sõnul USA ja Euroopa vahepealseks kohaks. "Ameerika on kokkusulamiskoht, kuhu inimesed on üle maailma tulnud, et saada ameeriklasteks. Kanadas on läbi aegade, ja on isegi valitsuse poolt propageeritud, et kõik inimesed säilitaksid oma juured. Seal peetakse väga palju lugu eri kultuuridest – Torontos on Kreeka ja Itaalia linnaosad, kus isegi keel on säilinud."

Kanadast USA-sse

Alar Kivilo tõdes, et Montreal sünni- ja lapsepõlvelinnana on talle väga südamelähedane, kuid kõige mugavamalt tunneb ta end seal, kus ta parasjagu on. Edasine elu viis Torontosse, seejärel Los Angelesse, otse Hollywoodi.

"Mul oli alati idee, et mina ei hakka kuskile Hollywoodi kolima, teen oma tööd Kanadas elades ja mul pole vaja sinna minna. Aga siis hakkas töö näitama seda, et oli ikkagi vaja kohal olla, oli kasulik kolida peakontori lähedale," rääkis Kivilo otsusest kolida USA-sse. Abikaasa Enega otsustati võtta kolimine ette veel siis, kui lapsed olid väikesed.

"See oli päris julge otsus, kuna meil ei olnud elamisluba, mul polnud tööluba, me lihtsalt osutasime, et nüüd on õige aeg minna. Müüsime Toronto maja maha ja kolisime plaksti Los Angelesse, lootuses, et kõik loksub paika. Ja kõik loksuski paika," kirjeldas Kivilo.

Tütardele valiti kool, kus õpivad lapsed, kelle kodune keel ei ole inglise keel, kuna Ene ja Alar kõnelesid kodus alati eesti keeles. Nii käisid Saskia ja Miika Prantsuse koolis. Eestit mäletab isaga saatesse tulnud Saskia juba päris väikesest peale ning tema jaoks pole Eesti kunagi olnud tundmatu kauge maa, mida avastada. Kõige esimene mälestus Eestist seostub talle jõulude ja lumega.

Saskia armastas Eesti-reise, sest siin sai iseseisvalt ringi liikuda: "Mul ei olnud noorena väga palju iseseisvust, sest seal (Los Angeleses) ei saanud midagi üksinda teha – alati pidi keegi kaasas olema. Ja kool oli väga raske, väga akadeemiline. Sain hakkama, aga mulle ei meeldinud see. Tegin nii hästi kui sain, aga kõige vähema pingutusega."

Töö Hollywoodi staaridega

Alar Kivilo on "meie mees Hollywoodis" – nõnda tutvustatakse siinkandis kõige sagedamini operaatorit, kelle kaamera ees on tööd teinud Bruce Willis, Keanu Reeves, Cameron Diaz, Jessica Lange ja paljud teised Hollywoodi A-klassi näitlejad.

Saatejuht Sten Teppani küsimusele, kas Alaril on fotosid, kus ta mõne superstaarist näitlejaga kaelakuti koos poseerib, noogutas mees, kuid lisas, et need on ära peidetud.

"Need ei ole kindlasti seinal raamituna, et kõik teised näeksid," muigas tütar Saskia, kes veetis lapsena meeleldi sageli isa töö juures ehk Hollywoodi võtteplatsil aega. Saskia jaoks oli see kõik igati tavaline, sest isa oli terve elu filmindusega tegelenud. Kuulsad staarid tüdrukut ei paelunud, teda huvitas hoopis vaadata, mismoodi filme tehakse. "Need staarid lihtsalt tulid sellega kaasa," märkis ta.

Hollywoodi jõudis Kivilo tänu Kanadas filmitud lühifilmile ""Poisid ja tüdrukud", mis on pälvinud ka Oscari. Üks kuulsamaid Ameerika filmiprodutsente Roger Corman, kelle abikaasa Julie oli Kivilo lühifilmi näinud, palkas viimase tegema mängufilmi, mida filmiti Iirimaal. "Minu töö ongi selline, et järgmine samm tuleb läbi selle, keda sa tunned või kellega sa oled töötanud või märgatakse sinu tööd. See on pikaajaline protsess."

Küsimusele, kas operaatoril on näitlejaga ka vahetu kontakt, vastas Kivilo, et oleneb inimesest, näiteks Jessica Lange jälgis võtteplaani: "Ta alati küsis, kas on suur plaan või lai plaan, kohendas näitlemist vastavalt sellele, millist objektiivi ma kasutasin. Mõned näitlejad on väga teadlikud ja tunnetavad, kust näiteks valgus peaks tulema, teised ei tea sellest tuhkagi."

Saates kõneldi ka Alec Baldwini juhtumist, kus võtteplatsil sai surma Alar Kivilo ametikaaslane. "Seda ei oleks pidanud kunagi juhtuma. Mina ei ole oma pika karjääri jooksul kogenud sellist lohakust," kommenteeris Kivilo ja lisas, et tegemist oli väga madala eelarvega filmiga, kus oli relvaohutuse eest vastutas võhik.

"Võeti asja liiga kergelt. Kui relvad on võtteplatsil mängus või ükskõik mis asi, mis võib ohustada inimesi, siis seda tuleb võtta väga tõsiselt. Professionaalsed filmitegijad ei luba sellist asja," kinnitas Kivilo.

Filmioperaator nentis, et filmimaailmas, eriti Hollywoodis, võib lihtsasti juhtuda, et töö neelab su täielikult alla. Mees tunnistas, et on uhke selle üle, et on läbi kõikide aastate leidnud tasakaalu pereelu ja filmitegemise vahel. "Kui ma poleks perest mõelnud, siis võib-olla oleksin ma kuskile kõrgemale jõudnud. Ja vastupidi. Olen väga uhke, et ma olen suutnud selle tasakaalu leida."

Saskia kinnitas, et perekond on alati väga lähedane ning talle on ikka tundunud, et nad veedavad omavahel rohkem aega koos kui paljud teised pered.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan