Tuhande mängusea omanik Victoria Konstaabel meenutas "Ringvaates", et tema armastus mängusigade vastu sai alguse lapsepõlves, kui tal oli neli pehmet mängusiga. "Ma tegin neil kõigil vahet, neil oli oma lugu, nad olid mu suured lemmikud. Aeg tegi oma töö ja nüüd on võib-olla üks alles, aga see oli see algus. Nüüd on haigus," naeris ta.

Konstaabli ema kogub jänestega asju. Selleks, et emaga samade asjade pärast kakluseks ei läheks, otsustas tütar sigade kasuks. "Siis tuli ema poolt üks lause ka, et sa oled üks põrsas küll, ja siis ma sain aru, et omasid peab hoidma ja nii neid tulema hakkas."

Tänaseks on tema kogu kasvanud umbes tuhandepealiseks. Kollektsioonist leiab nõusid, pehmeid mänguasju, salvrätihoidjaid ja palju muud. "Juba gümnaasiumis visati nalja, et see tüdruk on peast soe. Isegi gümnaasiumi lõpuraamatus toodi välja, et põrssad, põrssad, põrssad," meenutas ta.

Kollektsiooni sobivad põrsaid ostab ta nii toidupoodidest kui ka teiste ringi kauplustest. Samuti saab ta neid kingituseks. Eriti poevad talle hinge vanemad või käsitööna valmistatud sead.

Põrsas Peppat ja "Karupoeg Puhhist" tuttavat Notsut ta aga väldib, sest neid toodetakse väga palju. "Neile suudan ei öelda, teistele väga ei suuda. Vahel vaatad rahanumbrit ja mõtled, et ei, ma ei saa seda endale lubada, aga ikka ta jõuab ikka siia," muigas Konstaabel.

Naine nentis, et vahel kipuvad põrsad ka katki minema. "Neil on hästi haprad kõrvad. Kui hoolikalt vaadata, siis päris mitmel on kõrvad ära murdunud. See on selline kõige haavatavam koht. Kui ma kaltsukatest otsin, jälgin ka seda, kuidas kõrvade seisukord on," selgitas ta.