Riigi võlakirjade kollektsionäär: Eesti võlakirjade ajalugu on kurb
Vandeadvokaat Ants Nõmper on võlakirjade kollektsionäär. "Ringvaates" rääkis ta, et Eesti võlakirjade ajalugu on kurb, kuna neile on saatuslikuks saanud riigikorra vahetused.
Uudise, et nüüd on võimalik taas osta riigi võlakirju, võttis Nõmper vastu kahetiste tunnetega. "Esiteks, väga positiivne, et selline võimalus on loodud, aga teistpidi mul kui kollektsionääril on kahju, et need on kõik vaid elektroonilised ja mitte midagi ilusat paberi peale enam ei panda," sõnas ta.
Huvi võlakirjade kogumise vastu tekkis Nõmperil umbes kümme aastat tagasi. "Enne kui Eesti mark käibele tuli, siis olid sellised vabariigi võlakohustused, mida kasutati tavaliste rahapaberitena. Nendega sai põhimõtteliselt poes maksta, kuna margad ei olnud veel trükikojast välja tulnud," rääkis ta esimeste Eesti riigi võlakirjade ajaloost.
Võlakirju tuleb tänapäeval kogumiseks aktiivselt otsida, vaid ühe võlakirja on Nõmper pärinud oma isalt. "Tänapäeval neid ostetakse oksjonitelt. On nii rahvusvahelisi oksjonimaju, kes neid aeg-ajalt müüvad, aga ka Eestis on väga suurepärased keskkonnad, nagu osta.ee."
Eesti võlakirjade ajalugu on Nõmperi sõnul kurb. "Meie riigikord vahetus ja siis kõik need võlakirjad tühistati, inimesed pidid need tagasi andma. Kes ei andnud, siis ega ta selle eest mingit raha ei saanud," rääkis kollektsionäär, kuid märkis, et ta ei usu, et tänasel päeval peaks võlakirjadesse kriitiliselt suhtuma, arvestades, et toona anti võlakirju ka hoopis pikemaks ajaks, näiteks 40 aastaks. "Need kaheaastased võlakirjad, mida praegu emiteeritakse, siis seal pole põhjust arvata, et riigikord nii kiiresti peaks vahetuma."
"Kui me siin räägime riigikaitsemaksust või riigikaitse laenust, siis ka see ei ole Eestis esmakordne. 1939. aastal tegi Eesti Vabariik siselaenu ehk palus inimestel osta võlakirju, et koguda raha võimalikuks sõjaks. Kahjuks jäädi hiljaks, raha küll saadi kokku, aga seda ei jõutud ära realiseerida," rääkis kollektsionäär.
Eesti Vabariigi varasemad võlakirja emissioonid on Nõmperi sõnul olnud tavaliselt seotud reformidega. "On rahareform olnud, maareform sai endale esimese vabariigi ajal enda võlakirjad. Need läksid ilusti asja ette ja ma usun, et ka see praegune emissioon läheb asja ette," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"