31-aastane Gustav Adolfi kooli liikumisõpetaja Maur Below on teadaolevalt väga erilise rekordi omanik. Nimelt on ta vabal ajal käinud rohkem kui 240-l väliväljakul üle Eesti ning palli korvi surunud.

Below omakorda toetub kaardile, mida koostab tema sõber Reigo Kimmel, kes muuhulgas kogub korvpalliplatsidest ka pilte. 44-aastane Kimmel on Eesti tänavakorvpalli üks pikaajalisem entusiast, kes alustas turniiridel osalemisega 90. aastatel ja korraldamisega 2000. aastatel.

2018–2023 juhtis Kimmel Eesti korvpalliliidus 3X3 korvpalli valdkonda ning saanud innustust ühest korvpalliteemalisest taskuhäälingust, hakkas viis aastat tagasi looma kaarti avalikest kossuplatsidest.

Veebilehele on kantud 1100 avalikku korvpalliplatsi

Tänaseks on veebilehele court.ee/courts kantud 1100 avalikku korvpalliplatsi ehk kaks korda enam kui avalikus spordiregistris. Siin on tipptasemel täisväljakuid, kunagise hiilguse kaotanud puitplatse või lihtsalt rõngas-seina-küljes tüüpi taristut.

Ligi 800 platsi käis Kimmel isiklikult läbi ja pildistas üles, aga kaarti on panustanud veel sadakond entusiasti, kes saatsid fotosid ja infot.

"Sellel kaardil on tegelikult mitu eesmärki. Esimene eesmärk – nagu ka selles podcast'is (taskuhäälingus-toim.) välja pakuti, oli see, et iga inimene saab kaardile pilgu peale visata ja leida endale lähima kossuplatsi. Aga aastate jooksul avastasime, et tegelikult on see ka väga hea motivatsioon kohalikele omavalitsustele, kes vaatavad, et meie plats vajab korrastamist ning tänu sellele on tehtud mitmed kossuplatsid korda," selgitas Kimmel.

Valdav osa platse kuulubki ootuspäraselt koolidele või kohalikele omavalitsustele, kuid mitmed on ka mõistatuslikumad. Näiteks on keegi rõnga üles seadnud keset metsa või vähekäidavasse mereranda. Mõnel pool pole keegi arvatavasti aastakümneid palli korvi visanud, mõnel pool käib väga aktiivne elu. Näiteks Kose-Lükatil käib juba aastaid regulaarselt mängimas sõpruskond, kuhu kuulub ka üks olümpiavõitja.

Korvpalliplatse saab autodega võrrelda

"Ma ise võrdleksin korvpalliplatse võib-olla autodega. Et need on sama erinevad kui autod. On uusi, on vanu, on terveid, on katkiseid, on neid, mida kasutatakse ja on neid, mida ei kasutata," lisas Kimmel.

Kossuplatsi kaardi andmetel asub kõige põhjapoolsem plats Eesti territooriumil Keri saarel, idapoolsemad Narva linnas. Lõunas konkureerivad Misso ja Mõniste ning väikesel Ruhnul on isegi kaks avalikku platsi. Kõige prestiižsem on Kimmeli arvates Snelli plats, mis asub otse Toompea nõlva all.

"Tegemist on Eesti ja võib-olla ka Euroopa mõistes kõige unikaalsema korvpalliplatsiga, sest me asume otse siin liputorni all," ütles Kimmel.

Kossuplatsi teevad eriliseks asukoht ja platsi olemus

"On kaks asja korvpalliplatside juures, mis teevad platsi eriliseks. Üks on asukoht ja teine selle platsi olemus. Näiteks kui plats asub kuskil Ruhnu saarel, kuskil väga erilises kohas. Teine on muidugi selle platsi omapära, milline see välja näeb, kas seal saab mängida. Minule näiteks meeldivad väga mereäärsed platsid, kus sa viskad palli peale mõnda aega, suvine ilus ilm, pärast lähed hüppad vette. Et asukoht ja siis see plats nii-öelda ise, milline see välja näeb," selgitas Kimmel.

"Mõnikord on platsidel tõesti selline oma aura, kas ta on kuskil metsa vahel, mõne tiigi ääres, et need on minu arust parimad platsid," lisas Below.

Neli aastat tagasi, esimesel koroonakevadel, hakkas Maur Below käima rattamatkadel ja sattus üllatavates kohtades väliväljakutele. Kunagi Eesti noortekoondisesse kuulunud ja madalamates liigades pallinud Below hakkas algul ilma erilise tagamõtteta jäädvustama, kuidas ta seal palli korvi surub. Aegamööda hakkas ta videoid sotsmeedias jagama ja intervjuu hetkel on ta fikseerinud pealtpaneku 241-l erineval väljakul.

"Veepudeli panin asfaldile või platsile ja siis telefoni sätid niimoodi, et see tuulega ära ei läheks. Esimesed 200 pilti on kindlasti telefoniga tehtud. Mulle oli suur üllatus, et Ruhnus üldse plats on, Ruhnu saar oli päris omapärane," ütles Below, kes just hiljuti surus palli korvi Ruhnu saarel.

"Seda ma olen ka mõelnud, et kas ma nüüd olen esimene, kes siin pealt pani. Ma loodan, et ma olin Ruhnus esimene," muheles Below.

Pealtpanek just seepärast, et see nõuab natuke rohkem pingutamist

Kes korvpalliga kokku puutunud, teavad, et palli pealt korvi surumine ei ole igaühele jõukohane. Seda enam, et Belowil on pikkust "kõigest" 186 sentimeetrit. Pealtnägija kaamera ees vormistab ta Lasnamäel, Tondiraba platsil järjekordse pealtpaneku.

"Inimesed ikkagi küsivad, aga miks sa seda teed? No üks asi on see, et eri Eesti paiku näha. Ja teine asi, miks just pealtpanek, siis see on ikkagi sooritus, mis nõuab natuke rohkem väljakutset. Ma võiks ju igal platsil vabaviske visata või kolmese, aga pealtpanek vajab natuke rohkem väljakutset ja pingutust," selgitas Below.

"See on väga korralik asfaltplats. Mõnus sirge, väga hea on siin pealtpanekuid teha. No muidugi, selja tagant on siin näha, et võrk on natuke konarlik, aga pealtpanekuid saab sellega ikkagi teha," kommenteeris Below Tondiraba kossuplatsi.

Siin jõuamegi aga ajakirjandusliku ivani. See pole niisama efekt ja uudistamine, vaid tegevuse käigus on kahel mehel tekkinud väga hea ülevaade kossutaristu seisundist ning tüüpvigadest üle riigi.

Kõik kossuplatsid võiks korda teha

Alustades sellest, et plats jäetakse hooletusse ja kaob, nagu juhtus Lasnamäel Punasel tänaval, kus veel paar aastat tagasi oli korvpallirõngas, kuid nüüd mälestab seda kivihunnik ja noor puu. Kesklinnas Kauba tänaval on küll ohtralt aguliromantikat, aga rohi on asfaldi juba pooleldi alistanud ja ühel korvil puudub tagalaud.

"Igati kiiduväärt, et need korvid siin siiamaani püsti seisnud on. Ma ei tea, kas need on siin 10, 20 või 50 aastat olnud ja tõenäoliselt nad kestavad veel kauemgi, aga kui me lähemalt vaatame, siis võib olla saab panna laua, saab panna uue võrgu, saab panna uue rõnga. Igal juhul on see väga tore plats," selgitas Kimmel. "Terve Eesti on selliseid platse täis, aga igal pool saab natukene midagi paremaks teha. Võib olla isegi mõne joone tõmmata, asfaldi pealt muru ära niita."

Osad kooli staadionid ja korvpalliplatsid on suvel lukus

"Muidugi olen käinud ka sellistel platsidel, kus hoian palli käes ja vaatan, kas ma nüüd hakkan siia pealt panema või mitte, kas rõngas tuleb minuga kaasa või mitte, tuleb kuidagi eriti hellalt panna," ütles Below. "Ja no muidugi see, mis siin ka viimastel aegadel teemaks on olnud, et mõned kooli staadionid ja platsid on ka lausa lukus keset suve. Omavahel öeldes olen ka üle mõne aia hüpanud, et saada platsile. Kuskil olen pika tee rattaga maha sõitnud, aga vaatan, et värav on kinni."

Tihti on näha, kuidas rajati küll kallis plats, aga tehti mõni projekteerimisviga. Näiteks Stroomi platsid kokku nelja rõngaga asuvad otse mere rannas ja on imeilusad, aga eksperdil on siiski mõned märkused.

"Selle laua pealt on väga halb põrge. Kuigi ma praegu sain palli sisse, siis tegelikult on see väga keeruline," kommenteeris Kimmel.

Üks pealinna uuem ja väliselt šikim plats asub MUBA taga ning on külalistele küll avatud, aga ka siin on kossumeestel natuke konstruktiivset kriitikat.

"Eestis on selliseid tartaankattega platse 60 ringis ja ma olen näinud neid, mis ei ole ajale nii hästi vastu pidanud kui mõni teine kate. Aga suures plaanis, selles kohas siin, näeb plats ilus välja, loodetavasti muusikud saavad siin ka mängida," ütles Kimmel.

Ta usub, et 90 protsenti avalikult ligipääsetavaid platse on tänaseks tema mitteametlikule kaardile kantud.

"Ma loodan, et selle saate kõige positiivsem väljund on see, et kõik väljakute omanikud viskavad kaardile pilgu ja viskavad õue pilgu ning teevad midagi nipet-näpet korda, sest korvpalliväljaku kordategemine ei ole tegelikult eriliselt suur töö," arvas Kimmel.

Ka sellises pealtnäha lihtsas teemas on palju peensusi ja Korvpalliliit koostas Kimmeli eestvõttel isegi väliväljakute juhendi. Kui loo tegemise alguses oli Mauri pealtpanekute saldo pisut üle 240 platsi, siis viimane seis on juba 262.