"Kõige tähtsam on inimesed – need, kes on enne meid elanud ja inimesed, kes on 20 aasta jooksul Eesti lugu uurinud ja raadiokuulajatele jutustanud. Esimesteta meid lihtsalt ei oleks, teisteta ei teaks me esimestest," ütleb saatesarja "Eesti lugu" autor Piret Kriivan.

Kes on meie kasvamist rahvaks kõige rohkem kujundanud? Otsesemalt või kaudsemalt? Sõnade või tegudega? Neid on muinasajast iseseisvuse sünnini palju, mõned neist on siiski mõjurikkamad.

Vikerraadio koduleheküljel üles seatud hääletusel on nimetatud 26 isikut, 13. septembrini saab oma valiku teha kuni viie nime poolt.

808 saadet, üle kolme miljoni järelkuulamise

4. septembril 2004. aastal oli Vikerraadio kavas esimene saade sarjast "Eesti lugu". 20 aasta jooksul on käsitletud erinevaid peatükke Eesti loost, kuidas me 3000 aasta tagant iseseisva riigini välja jõudsime.

Sarja alustasid Lauri Vahtre ja Ain Mäesalu, kogu sarja pika ajaloo vältel on toimetajana kaasa teinud Piret Kriivan. Ligikaudu 200 ajaloolase, arheoloogi, koduloo-uurija ja etnoloogi seas on sagedasemad esinejad Ain Mäesalu järel olnud Enn Tarvel, Jüri Kivimäe ning Ago Pajur.

"Eesti lugu" varamus on tänaseks 808 saadet ning neid on Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest kokku järelkuulatud 3 301 617 korda. Kõige enam on kuulatud saadet "Põhjasõda. Euroopa ja Venemaa", kus Tartu Ülikooli professor Mati Laur jutustas, millisena on näinud Euroopa Venemaad ja mida on tundnud ja mõelnud Venemaa Euroopa poole vaadates.

Teiseks on kuulajaid huvitanud saade, kus Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe kõneles Rootsi kuningannast Kristiinast, kelle sõnadega kuulutatakse jõululaupäeviti Tallinnas Raekoja platsil välja jõulurahu. Kolmandaks on kuulajaid paelunud saade Rootsi ajast, kus arhivaar Kalmer Mäeorg jutustas Tallinna timuka elust.

20 aasta vältel on sarjas käsitletud ajajärke muinasajast iseseisvuse sünnini, fookusesse on tõstetud ka erinevaid ajaetappe. Näiteks uuriti aastatel 2014-2017 paadipõgenikele pühendatud sarjas, miks on Eestist erinevatel aegadel mindud, olgu itta või läände, ja mis põhjustel tagasi tullakse. Aastatel 2008-2010 meenutati 90. aastapäeva puhul Vabadussõja sündmusi.

Uus hooaeg ja avalik salvestus

Algaval 20. hooajal käsitleb "Eesti lugu" vasakpoolse poliitika lugu Eestis. Hooaega jääb mitu vasakpoolsusega seotud tähtpäevalist aastanumbrit. Uue aasta alguses 120 aastat tagasi olid Tallinnas tööliste rahutused, mis levisid üle Eesti. Tänavu 1. detsembril möödub 100 aastat riigipöördekatsest.

Kuidas jõudsid sotsiaaldemokraatlikud ideed Eestisse, missugune on 1905. aasta revolutsiooni tähendus, missugune oli vasakpoolsete poliitikute roll Eesti iseseisvumises, miks leidsid vasakäärmuslikud ideed kõlapinda – nende küsimuste üle arutletakse uuel hooajal alates 8. septembrist.

Uue aasta alguses 120 aastat tagasi olid Tallinnas tööliste rahutused, mis levisid üle Eesti. Tänavu 1. detsembril möödub 100 aastat riigipöördekatsest. Kuidas jõudsid sotsiaaldemokraatlikud ideed Eestisse, missugune on 1905. aasta revolutsiooni tähendus, missugune oli vasakpoolsete poliitikute roll Eesti iseseisvumises, miks leidsid vasakäärmuslikud ideed kõlapinda – nende küsimuste üle arutletakse uuel hooajal alates 8. septembrist.

20. septembril on kuulajatel võimalik osaleda saate avalikul salvestusel Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil. Tartu Ülikooli kaasprofessor Ago Pajur räägib 1905. aasta revolutsioonisündmustest Türi kihelkonnas ja jutustab põnevaid lugusid Türi kihelkonna ja linna lähemast ning kaugemast minevikust.

Sarja autor on Piret Kriivan.

Kuula Piret Kriivani intervjuud "Kõik "Eesti loo" alateemad on ühtviisi huvitavad."

"Eesti lugu" on Vikerraadio eetris laupäeviti kell 13.05, järelkuulatav Vikerraadio kodulehel ja Eesti Raadio mobiilirakenduses.