Nurgelise hoone omanik: maja on ilus, aga siin elamine nõuab vaprust
Majaomanik Ülari Niinemägi rääkis "Ringvaates", et 80. aastate lõpu ja 90. aastate alguse arhitektuur on saanud halva maitse etaloniks, sest see tundub vulgaarne, eemaletõukav ja liialdav. Niinemägi sõnul on tal aga tegelikult väga eriline maja, mis koduks tundub küll hullumeelne, aga ta on selleks väljakutseks valmis.
Arhitektuurihuvilise majaomaniku Ülari Niinemägi maja saab näha arhitektuurinäitusel "Vaprad ja ilusad", mis on suvel tiirelnud mööda Eestit ning mida 5. septembrini saab vaadata Haapsalus. Näitus räägib 1980.-90. aastatest arhitektuurimaastikul, mil arhitektid lasid loovusel vabalt lennata ning Eestisse kerkis hulk omapäraseid maju.
Niinemäe maja asub Nõmmel ja välisviimistluse mõttes ei tundu ta ekstravagantne maja. "Kaldkatusega on see Nõmmele väga omane maja, aga teatud detailid teevad ta väga eriliseks," ütles Niinemägi.
"Neil aastail tulid arhitektuuri detailid, mis ei olnud mõistlikud ega vajalikud, vaid lihtsalt ägedad ja huvitavad. Arhitektuuri tuli palju juurde mitteratsionaalseid elemente," selgitas arhitekt Siim Tanel Tõnisson.
"Eks ta on ebapraktiline, tänapäeval nii ehitada ei taha. Majas on olemas pea kõik komponendid, mis selle ajastu majadele omased on. On bassein, erikujulised aknad, erikujulised ruumid. Maja arhitekt, ehitaja ja algne omanik on Aivo Sults, kelle käest ma selle maja sain ja lubasin talle, et ma hoian seda maja hästi," ütles Niinemägi.
Nüüd selles majas elamise ajal on Niinemäe hakanud selle ajastu arhitektuuri väärtustama. "Olen seda ülesannet märksa tõsisemalt võtma hakanud. Tahan näidata, et siin on võimalik elada, see on natuke missioon ka," selgitas Niinemägi.
Kokku on Niinemägi majal neli korrust ja seitse erinevat tasandit kõrguse mõttes.
Tõnissoni sõnul on praegu paljud omanikud oma keeruliste postmodernistlike hoonetega hädas. "Mõnikord on isegi kolitud ka ühele korrusele kokku, sest maja meenutab aadlipaleed, kus ongi vaja taanduda mingisse nurka ja seal siis talvel sooja hoida."
"Ruumi on majas vähe, aga on ka ruumi, millega sa ei oskagi midagi teha. Eesti arhitektid käisid Ameerikas inspiratsiooni saamas," muheles Niinemägi.
"Toimus teatav murrang ka arhitektkonna sees, mingid kraanid avanesid ja arhitektide põlvkonnad vahetusid ja tuleb Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Jüri Okase, Marika Lõokese ja Raine Karbi põlvkond peale, kes muudab päris palju suhtumist arhitektuuri ja võtab ka väga palju lääne eeskuju Eestisse üle," selgitas Tõnisson.
Niinemägi sõnul on tema erilise maja kõik nurgad ilmselgelt väga täpselt läbi mõeldud, see on olnud arhitekti kodu. Bassein on aga siiani välja ehitamata.
"80. aastate lõpu ja 90. aastate alguse arhitektuur on kuidagi saanud selliseks halva maitse etaloniks tihtipeale. See tundus vulgaarne, eemaletõukav, liialdav. Aga tegelikult on see ikka väga eriline maja. Koduks tundub küll hullumeelne, aga ma olen selleks valmis," lisas Niinemägi.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Hannes Hermaküla