Alkoinfo.ee leheküljel on välja toodud erinevaid nippe, kuidas alkoholitarbimist vähendada. Näiteks soovitatakse juua alkoholi vaheldumisi veega, lisada alkoholile jääd, toonitatakse, et avatud pudelit ei pea kohe tühjaks jooma, kange alkoholi tarvitamisel võiks kasutada mõõduklaasi ning odava asemel tasuks eelistada kvaliteetset ja kallist alkoholi, et nautida purjus olemise asemel hoopis maitset.

Kaja Heinsalu tegeleb igapäevaselt sõltuvushäiretega inimestega."Kui me räägime sõltlasest, siis kõik need soovitused toetavad tarvitamist. Teekond sõltuvusest tervenemiseni käib läbi kainuse, mitte läbi joomise," sõnas ta. "Kui sõltlane suudaks juua vähem, siis tal ei olekski probleemi," lisas nõustaja.

Heinsalu sõnul on ise keeruline aru saada, kas ollakse sõltlane või mitte. Tema sõnul progresseerub sõltuvushäire geneetilise eelsoodumuse puhul kiiremini, kuid tervenemise seisukohast ei ole vahet, kas inimene on saanud sõltlaseks läbi regulaarse sotsiaalse tarvitamise või on tal selleks geneetiline eelsoodumus.

Sõltuvuse olemuse mõistmiseks tuleb Heinsalu sõnul mõelda, mis on see kasu, mis tarvitamisest saadakse. "Mida ma püüan vaigistada enda sees või mida ma püüan äratada? Kas ma olen äkki halb suhtleja ja see aitab luua paremat ühendust teiste inimestega? Või on mu sees mingid tunded, millega ma ei tule toime?" arutles ta.

Põhjused, miks inimesed tarvitavad alkoholi, on Heinsalu sõnul seega väga erinevad. "See põhjus ei kao, kui inimene lõpetab septembris joomise. Siin on see oht sõltlasel, et ta hakkab otsima alternatiivseid väljundeid sellele, et tal oleks parem olla, et kainus ei oleks kannatus. Siin on sõltlasel kindlasti oht sattuda uuesti mingi kiire rahuldust pakkuva aine või tegevuse lõksu," rääkis ta.

Sõltuvus ei mõjuta loomulikult ainult sõltlast ennast. "Sõltuvus on alati koguperehaigus ja see mõjutab meie kõige lähedasemaid ja kallimaid inimesi. Siin vajab tuge ja abi terve perekond," sõnas Heinsalu, kuid märkis, et tahe terveneda peab tulema siiski eelkõige sõltlasest endast. "Tervenemine algab sõltlase enda vastutuse võtmisest ja me peame talle andma selle vastutuse võimaluse."

Oma töös on Heinsalu näinud, et üheks raskeimaks hetkeks sõltlase tervenemise teel on kujunenud küsimus, kuidas tulla sotsiaalsetes olukordades ilma alkoholita toime. "Tema normaalsus on see, et tema sõbrad joovad ka. Seal on see probleem, et minu maailmas on see normaalsus ja nüüd ma hakkan seda muutma. Siis tulevad väga kiiresti need küsimused "Mis sa nüüd enam iialgi ei joo või? Elu lõpuni ei joo?". Need on mõttetud küsimused ja väga rasked mõtted ühele tervenevale sõltlasele," rääkis Heinsalu, kes oma töös rõhub 12 sammu metoodikale, mille põhimõte on võtta päev korraga. "See võtab selle koorma maha," sõnas ta.

"Kainus on ühendus, et saada kontakt uuesti oma tunnetega, saada kontakt maailmaga ja olla kontaktis teiste inimestega. Kui me jätkame seda kontakti joovas maailmas, siis on väga keeruline seda kainust saavutada," rääkis nõustaja, kuid märkis, et see ei tähenda, et seepärast peaks oma sõbrad maha jätma. Ometi tasuks sõpradel tervenevat sõltlast mitte üleliia küsimustega pinnida. "See on sügavalt isiklik ja seal on põhjused, mida pole hea küsida. Seda ootaks küll teistelt inimestelt, et jätke rahule need inimesed seltskonnas, kes ei tarvita. See ei pruugi olla neile üldse hea ja mugav, tavaliselt ei olegi."

Igasugune muutus algab Heinsalu sõnul väärtustest. Nõustaja sõnul tuleb mõtestada, kuidas alkoholitarvitamine mõjutab inimese põhiväärtusi. "See ei ole lihtsalt, kas ma joon või ei joo, vaid milline mõju on sellel mulle ja minu lähedastele inimestele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Läbi selle me saame hakata tegema järgmisi samme," sõnas ta.