Koolirütmiga harjumisel mängib olulist rolli lapsevanema suhtumine
Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt selgitas, et koolirütmiga harjumine mõjutab nii neid, kes alles alustavad oma kooliteed, kui ka neid, kes pärast pikka suvevahega taas koolipinki istuvad. Selleks, et koolirütmiga harjumine valutumalt läheks, mängivad tema sõnul olulist rolli lapsevanemad.
See, kuidas me ise täiskasvanutena koolist räägime, on juba esimene võtmekoht, rõhutas Kütt "Terevisiooni". "Meil kõigil on oma koolikogemus ja väga paljudel ei ole see väga positiivne olnud, aga mõeldes oma lastele, siis see, kuidas me koolist räägime, on ülimalt oluline. Kui täiskasvanu suudab ennast kontrollida ja olla kasvõi mõõdukalt optimistlik, on ka laps oluliselt rahulikum. Nii laps kui noor tajub väga hästi oma vanema ärevust: kui vanem on ärev, on ka laps oluliselt ärevam," selgitas Kütt.
Juhul kui lapsel on suviti vabam unegraafik, tuleks seda juba augustis nihutama hakata. "Selge on see, et kui [suvel] läksin öösel kell kaksteist magama ja nüüd pean kell kümme minema, ei tule see hoobilt. Sa pead iga päev vähemasti kell kümme voodisse minema ja vaikselt olema," õpetas Kütt ning rõhutas, et lapsel ei tohiks nutiseadmed kogu aeg käeulatuses olla.
Üks suuremaid muutuseid lapse haridusteel on lasteaias kooli minemine, rõhutas Kütt. Ta tõi välja, et tihti pannakse värskele koolilapsele peale surve, et ta on nüüd suur. "Aga mida see suur olemine tähendab, seda väga palju ei seletata. Ma ei või endiselt otsustada, mida ma söön, millal ma tuppa tulen ja nii edasi: kus see suur siis on?" rääkis ta ning lisas, et lapsega tuleks enne kooli läbi rääkida, mida uus eluetapp tähendab.
Märgid, et midagi on lahti, on Küti sõnul nii laste kui ka noorte puhul sarnased: laps ei ole enam nii aktiivne või on hoopis üliaktiivseks muutunud, tal on unega probleeme ning ta ei räägi enam või räägib hästi palju. "Muutus lapse käitumises on see, mis annab aimu, et midagi toimub tema sees."
Rajaleidja keskuse juhi sõnul on oluline, et lapsevanem oma lapsega iga päev päriselt räägiks. "Võtke päevas 15 minutit, et oma lapsega päriselt rääkida," rõhutas ta ning lisas, et ka huvitegevusega seotud otsuseid ei peaks lapse arvamust küsimata tegema. "Vanema asi jälgida, kuidas on lapse väsimus- ja toimetulekutase, aga lapsed vajavad vaba aega ja liikumist. Kui koolis läheb midagi untsu, siis ei tohiks hakata kohe seda paremat osa piirama hakata," sõnas Kütt.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets