Kunagi varem pole Eestis näidatud korraga nii palju Uruguaiyst, Argentiinast ja mujalt Ladina-Ameerikast pärit kunsti.

"Ma tunnen end siin nagu kodus," ütles kunstisõber Jorge Hinojosa, kes kolis Ecuadorist Eestisse rohkem kui 20 aastat tagasi ning töötab siin treeneri ja giidina. "Ecuadoris üles kasvades käisime palju kirikutes, kus me nägime sellist kunsti nagu siin näitusel praegu on."

Hinojosa kommenteeris näitusel "Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa" olevaid pilte. Ühel pildil on kujutatud maha raiutud vihmametsa.

"Mu vanaisal oli Ecuadoris suur farm ja me puutusime vihmametsade maharaiumisega palju kokku. Seda tuleb teha, et pärast põllumajandus tuleks. Kui me mõtleme vihmametsi raiudes sellele, et saame sinna hiljem põlde rajada, banaanipõlde näiteks, siis see maa on tegelikult nii vaene, et kui see vihmametsade ökosüsteem varem nii hästi töötas, et midagi seal kasvas, siis pärast raiumist ei kasva seal enam midagi. Satelliidipiltidelt on näha, et vihmametsade asemel on nüüd paljas maa," selgitas Hinojosa "Ringvaatele".

"Selle näitusega tahtsime näidata, et Euroopa, kes oli vallutanud koloniaalalad, siis ka Uus-Hispaania ja Peruu asekuningriikide kunst ise on Euroopa pilguga ja Euroopa tahtmise järgi tehtud kunst," ütles näituse kuraator Kadi Polli.

Polli sõnul on näitusel huvitav vaadata, kuidas Euroopa läbi kunsti on oma vallutusi põhjendanud. "Kunstnikud on ka selle teenistuses olnud. Kristlus oli see, mida kunstnikud pidid põlisrahvale vastuvõetavaks tegema, aga ka see on põnev, kuidas Euroopale omakorda kohalikke rahvaid ja rahvusi näidati. Kunstnik võib olla näitas põlisrahvaid eksootilisema ja julmemana, põlisrahvas ise ei tunneks end piltide peal ära."

Üks tuntumaid kunstnikke, kelle võitluslikud ja revolutsioonilisemad pildid on näitusel väljas, on Mehhiko kunstnik Diego Rivera. Rivera on eestlastele väga tuntud Frida Kahlo abikaasa, kellega ta jõudis abielluda isegi kaks korda.

"Rivera ise ei olnud põlisrahvusest, aga Mehhikosse naastes keskendus ta just põlisrahva mineviku ja oleviku väärtustamisele," lisas Polli.

Polli sõnul on Ladina-Ameerika riikides olnud väga palju usku kommunismi, sotsialismi ning ka näitusel on näha väga palju sotsiaalset realismi. "Oma juurte otsimine on samuti olulisel kohal," lisas Polli.

Hinojosa sõnul on ladinaameeriklased võrreldes eestlastega rohkem ekspressiivsemad ja oma emotsioonide väljapoole elajad. "Neil maalidel tuleb ka see välja, et inimesed tahavad rohkem öelda, eesti inimene hoiab paljutki endale," ütles Hinojosa.

Ladina-Ameerika kunsti, toitu ja tantsu tutvustatakse 31. augustil Kumus toimuval Ladina-Ameerika teemalisel hoovifestivalil.