"Need on Tallinnas väljakaevatud jalatsid ning sümboliseerivad siin vanemaid eesti jalatseid. Ma ei taha väita, et inimene hakkas keskajal kinga kandma, vaid sellepärast, et nahk on niivõrd kapriisne materjal, et muinasaja kihistused ei suuda seda säilitada. 11 000 aastat tagasi, kui inimene siia maale tatsas, oli tal kindlasti midagi jala otsas, vaevalt ta jääliustikelt paljajalu tuli," ütles ajaloomuuseumi teadusdirektor Krista Sarv.

Sarve sõnul on jalatsite ajalugu väga põnev sellepärast, et see algas koos inimesega ja arenes kohutavalt aeglaselt. "Hüpe toimus 1500. aastate alguspoolel ja siis põhimõtteliselt leiutati selline jalats nagu me seda tänapäeval tunneme. Meie saame kaasajal oma innovatsiooni pakkuda ainult materjalide ja võib-olla mõnede šnittidega, aga kõik leiutati põhimõtteliselt siis valmis."

Keskaegne jalats oli Sarve sõnul hästi kirev, aga sellel oli üks suur häda. "See jalatsikene koosneski põhimõtteliselt ninast ja kannaosast, külje pealt nööriti kinni ja tald käis alla, aga tald oligi põhimõtteliselt ainult üks väga kitsas nahariba," selgitas Sarv.

Tol ajal tehti jalatsid inimese jala järgi, aga sellel oli üks konstruktiivne probleem. "Jalg ei püsinud selle jalatsi sees. Jalatsite eluiga oli heal juhul paar-kolm kuud ja siis nad seal keskajal 400 aastat mõtlesid, mida teha. Sada aastat kannatad ebamugavust, kakssada aastat kannatad ja siis hakkad nagu mõtlema," ütles Sarv.

Sarv näitas stuudios ka jalatsit, mille puhul kingameister oli astumise üritanud natuke kuivemaks teha. "Siia on tallaks pandud kork."

"Kontsa leiutamisega kinga arendus põhimõtteliselt lõppeski. Palju on jalatsimoes olnud nii, et alguses on see mood kõrgklassis tekkinud ja siis pööbel hakkab ka seda kohe tahtma omastada ja nii jõuavad need arendused massidesse," kommenteeris Sarv.

"Nagu ikka, siis edevaid asju esimesena kasutavad mehed," ütles Sarv kontsakingade kasutamise kohta. "Kui konts tuli, siis tänavad olid täis matšolikult taaruvaid mehi, sest kontsakingaga käimine nõuab ju ka harjutamist ja täiesti teistmoodi kõndimist. Kuna tasakaalu oli vaja hoida, kõndisid mehed kontsadel jalad harkis," selgitas Sarv.

Keskaegsest jalatsimoest peab Krista Sarv 31. augustil Maarjamäe lossis loengu "Kui kontsi veel ei olnud".