Statistika järgi juhtub Eestis auto ja mõne metslooma kokkupõrkel keskmiselt 16 õnnetust päevas. Liikluskindlustusfondi kaskokindlustuse andmetel oli mullu Eestis 4118 kokkupõrget loomaga, mille kogukahju oli 12 miljonit eurot.

"Eelkõige peame iseendale otsa vaatama," ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. "Meid on liikluses palju rohkem, me oleme agressiivsem pool, me oleme kiiremad ja teisest küljest on ulukeid õnneks veel Eesti looduses palju ja nad paraku liiguvad."

Enamasti juhtuvad õnnetused kitsedega. Hilissuvel ja sügise alguses hämarduvad õhtud varem ning õhtuses hämaruses ja hommikusel koiduajal ongi Talvi sõnul kõige suurem tõenäosus, et loomad hakkavad rohkem liikuma, sest nende arvates on siis turvalisem.

"Kevadsuvel sündinud loomad on suureks kasvanud ja iseseisvuvad. Kui suvi oli looduses pigem vaikne aeg, siis praegu on looduses just aktiivsem aeg, loomade maailma avastamise aeg," lisas Talvi.

Lisaks algab just praegu põdral ja punahirvel jooksuaeg. "Sellest tuleb ka see sagin ja ärevus. Loomade tähelepanu hajub siis kergemini."

Talvi sõnul on meie suuremad sõralised ju ka karjaloomad ning alati tuleb liikluses seda ka tähele panna, et kui üks loom on juba üle maantee läinud, siis neid võib minna veel.

"Kitsede, hirvede ja metssigade puhul ära püüa autoga edasi sõita, kui üks-kaks looma on üle tee läinud. Kui näed, et üks kits lipsas kaugemalt üle tee, siis tuleb kindlasti autol hoog maha võtta ja isegi peatuma jääda, sest meie sõralised, eriti kits, punahirv ja siga on grupiloomad," selgitas Talvi.

Põder käitub vaiksemalt, aga ettevaatlik peab alati olema. "Kui teemeistrid on vastavad sildid välja pannud, et siit võivad loomad üle tee minna, siis peab neid arvestama, sest põdrad kasutavad aastakümneid samu radasid," ütles Talvi.

Tema sõnul on looma jaoks maanteel liikuvad autod nähtus, mis on seal alati olnud ja millega ta on harjunud. "Aga loom pole harjunud sellise liikumiskiirusega, mis on autodel. Kui ta visuaalselt hindab, et üks auto just läks ja teine pole veel siin, siis ta ei oska hinnata, et auto liikumine käib nii ruttu," põhjendas Talvi, miks sageli loom jookseb teele just siis, kui auto on tema juurde jõudnud.

Maantee servad on loomadele ka hea toidukoht. "Näiteks sead tuhnivad seal pehmemas mullas ja otsivad süüa. Praegu on see aeg käes, kus loomad võivad teele joosta ja otsustamiskoht on meie käes," pani Talvi liiklejatele südamele.