Mõne aasta pärast avab uksed täiesti uus Eesti Loodusmuuseum.

"Topiseid ja kuivatatud eksemplare on praeguses ekspositsioonis julgelt öeldes mitusada, aga fondis varjul on kokku peaaegu 400 000 eksemplari," ütles loodusmuuseumi näituste üksuse juhataja Evelin Pääsukene.

Praeguses loodusmuuseumi hoones on näitusepind umbes 400 ruutmeetrit, uues majas saab näituste pindala olema üle 3000 ruutmeetri. "Ainuüksi ajutiste näituste saal, mis praegu on meil sada ruutmeetrit, saab seal olema 1000, see seab meile väga head võimalused tuua näiteks rahvusvahelise mõõtmega näitusi Eestisse," rõõmustas Pääsukene.

"Suur pluss, mis uue maja puhul hakkab oma elu elama, on avaliku funktsiooniga ala, kuhu tekib auditooriumi-, restorani- ja ühiste koosviibimiste ala ning kuhu on võimalik tulla ilma pääsmeta," lisas Pääsukene.

Praeguse loodusmuuseumi metsa-saali näitus on Pääsukese sõnul väga vana ja see pandi püsti juba 1970. aastatel. "Praegune maja pole sugugi muuseumihooneks ehitatud. See on tegelikult mugandus vanast kaupmehe majast, mistõttu ruumid on kitsad, lifti ei ole võimalik paigaldada ja me ise nimetame seda butiik-muuseumiks."

Suure tõenäosusega leiavad tema sõnul kõik praegused näitusel väljas olevad topised koha ka uues majas.

"Kui kõik hästi läheb, kuulutatakse selle nädala jooksul välja ideekonkurss uuele näituse kujundusele," ütles Pääsukene.

"Mida me uues muuseumis kindlasti tahame inimesteni tuua, on mikromaailm," ütles Pääsukene. "Nähtamatu elurikkus, mis valitseb mullas, meie nahal, isegi meie silmas, kõikide organismide sees ja peal, sest see on tohutult huvitav maailm. Teadlased on kindlaks teinud, et ühes teelusikatäies mullas on isegi rohkem organisme kui maakeral inimesi."

"Loodusmuuseumi uue maja arhitektuuri võistlustöö võitsid Kavakava arhitektid ja võidutöö nimi oli "Kilomeeter". Nad lähtusid just vanast laevade kuivdokkide hoonestusest ja sealt tekkiski mõte kanda büroohoonesse üle selle visuaalne pilt ja aatriumi osa ongi laeva sissemineku doki osa," ütles RKAS-i kinnisvaraarenduste projektijuht Hindrek Werder.

Selle kompleksi teeb eriliseks mere lähedus ning see, et siin on väga palju puitu. "Puit- ja betoonkonstruktsioonid tuleb omavahel väga selgelt läbi mõelda, et need kõik ühises koostöös toimima hakkaksid kuni muuseumi eksponaatide sisekliima hoidmiseni välja," ütles Nordeconi projektijuht Rauno Rausk.

Uuest loodusmuuseumi hoonest saab Baltikumi suurim puithoone.

"Puithooned on mere ääres olnud aastatuhandeid. Küsimus on lihtsalt selles mahus, puidu osas on täna meie teadmised ja oskused Eestis juba piisavalt head, et teha selliseid suuremahulisemaid hooneid. Puithoonete sisekliima on oluliselt parem kui betoonhoonetes ja ta loob sooja ning mõnusa tunde. Eeskätt just puidu taaskasutus on oluline, puitu saab hiljem, hoone eluea lõppedes mingil moel uuesti kasutada," lisas Werder.