Muinastulede öö Eesti rannikul toimub 31. augustil juba 20. korda.

"Mere ääres tule tegemine on Eesti rannikul kestnud sajandeid ja võib olla isegi rohkem. Kaugemal ajal süüdati õhtul kalda peal lõkked selleks, et need, kes on veel merel, kalurid ja meremehed, näeksid, kuhu poole kodusadamasse tagasi tulla," selgitas ajaloolane ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller saates "R2 Päev".

Mõnikord süüdati neid märgulõkkeid ka selleks, et kellegi võõra kaubalaev madalikule jookseks, sest siis oli õigus kaubalaeva sisu endale võtta. "Nii et eks neid põhjuseid ole erinevaid olnud," lisas Andreller.

Tulede süütamine ehk muinastulede öö on Andrelleri sõnul ikkagi selle jaoks, et inimesed tuleksid kokku ja mõtleksid olulistele hetkedel meie elus."

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta suurest paadipõgenemisest. "Teadmata arv paate Eesti põhja- ja läänerannikult ning saartelt hakkas lääne suunas liikuma, suur hulk inimesi läksid Rootsi poole, osad sattusid tormi tõttu Soome rannikule, sihiks oli neil kõigil vaba maailm," selgitas Andreller.

Suurtes sadamates evakueeriti suurte laevadega sakslaste korraldusel.

Mälestustest on Andreller lugenud ühe mehe kirjeldust, kes ehitas kalda lähedalt leitud puidust väikese parve, millele ta tõmbas voodilinast purje püsti. "Teadmata on, kas ta ka kohale jõudis, aga ma arvan, et sellise lahendusega siiski polnud võimalik kaugele jõuda. Aga nelja kuni viiemeetrise aerupaadiga on Rootsi rannikule välja jõutud küll. See näitab selle aja traagilisust ja meeleheitlikkust," ütles Andreller.

"Need paadid, mis jõudsid Rootsi, on teada. Hiljem need ka hinnati, sest Nõukogude Liit nõudis neid tagasi. Aga põgenemiseks kasutati ranniku lähedal olnud vanu kalapaate, mille kohta rootsi kalurid on hiljem öelnud, et nad poleks julgenud selliste paatidega isegi sealsamas lahes vee peale minna. Aga paate ehitati ka spetsiaalselt põgenemiseks," lisas Andreller.

Muinastulede öö lõkkeid süüdatakse lisaks Eestile ka kõigis Läänemere-äärsetes riikides, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus.

Paadipõgenikke meenutatakse 31. augusti muinastulede ööl lisaks ranniku ääres süüdatud lõketele ka Tartu Pauluse kirikus, kus saab kuulata Raimond Kangro missat süütult hukkunud eestlastele.

Muinastulede öö on augusti viimasel laupäeval mere ääres lõkete süütamise traditsioon, mis sai alguse 1992. aastal Eesti ja Soome rannikul ning millega hiljem liitusid ka teised Läänemere maad. Lõkked süüdatakse mere ääres päikseloojangul, kohaliku aja järgi.