"Statistikast on näha, et kui eelmise aasta seenehooajal jäi teadete arv, kus inimesed olid metsa eksinud, alla kahesaja, siis tänavu on see arv tõusnud üle kahesaja. Inimesed annavad rohkem teda ja saavad kiiremini metsast välja," ütles Põhja prefektuuri patrulltalituse juht Pirko Pärila.

"Iga kaotatud tund, kui inimene kohe ei helista, tähendab seda, et otsingud võivad minna pikemaks ja ilm pimedamaks, " pani Pärila kõikidele südamele.

"Seda müüti peab lõhkuma, et ei ole häbiasi helistada telefonil 112, kui inimene tunneb, et nüüd on minu orientiir kadunud ja ma ei tea, kus ma olen. Nii kui inimene tunneb, et nüüd ma olen eksinud ja ei saa enam metsast välja, tulebki helistada ja seda kiiremini saame appi tulla ja inimese üles leida."

Metsa minnes võiks juba kodus mõelda ühele heale lausele, mida Pärila on enda sõnul juba mitmeid kordi öelnud. "Kui ma lähen metsa, siis arvestan sellega, et ma jään sinna ööseks. See tähendab seda, et ma tean, kuidas ennast valmis panna Kui päeval on soe, siis õhtul on temperatuurid madalamad ja ma võtan jaki või jope kaasa."

Metsas inimeste otsimise kogemuse põhjal ütles Pärli, et metsa tasuks kaasa võtta valge ämber. "Õhust on maa pealt kõige lihtsam näha valget ämbrit, sest see hakkab väga hästi silma nii kopterimeekonnale kui ka drooniga otsijatele või kui me ise maastikul liigume. Valge ämber on võtmesõna, tänu millele me inimese hästi kiiresti üles leiame," julgustas Pärli.

Teine soovitus on laadida täis oma mobiiltelefon. "Kõige raskemad otsingud ongi need, kus mobiiltelefoni aku saab tühjaks. Kui mul on inimesega kontakt olemas, siis me leiame inimese väga kiiresti üles. Kolmas soovitus on lähedastele teada anda, kuhu metsa te lähete ja kust metsa sisenete," lisas Pärli.

Kui plaanitakse minna võõrasse metsa, mida nii hästi ei tunta, siis kui on võimalik seda teha, tuleks ära märgistada oma tuleku rada. "Näiteks mõne lindiga."