Praeguseks on suvikõrvitsad paisunud väga suureks, toidutegemisel valib Petersoo aga väiksemaid ja peenemaid. "Sellel on koor pehmem, ei pea koorima," põhjendas ta. Suurtematel suvikõrvitsatel on eelistatud seemned ja säsi välja kraapida, väikestega seda muret pole. "Neid täitsa pisikesi võid sa toorest peast süüa, lõikad viiludeks, natuke soola, pipart, õli peale – neil on palju rohkem kasutusvõimalusi," sõnas Petersoo.

"Suvikõrvitsaga on kaks varianti: sa kas tõstad ta püünele, teed näiteks suvikõrvitsasuppi või -salatit, või siis peidad ta kuskile ära." Suuremaid ning seemneterohkemaid suvikõrvitsaid ongi Petersoo sõnul mõistlikum just kuskile peita, näiteks riivida kotleti sisse.

Kuna suurtes suvikõrvitsates on palju vett sees, siis pärast riivimist on üks võimalus kasutada köögipaberit või -rätikut, et riivmaterjal kuivaks vajutada või siis riputada peale veidi soola ning panna sõelale, kust sool üleliigse vee välja tõmbab.

Siduvaks elemendiks võib kotletisegusse panna kas jahu või riivsaia, ka muna. "Kui ei taha muna panna, siis ka keedetud riivitud kartul seob väga hästi, keedetud tambitud oad ka." Kotletid võib teha pooleks endale meeldivamast hakklihast, kuid võib ka teha täiesti taimsed kotletid. "Mulle väga meeldivad kikerhernestega. Panen sinna vürtsköömneid, koriandriseemneid, natuke sellised Lähis-Ida maitsed," kiitis Petersoo.

Stuudios valminud kreekapärastesse kotlettidesse läks sisse aga riivitud suvikõrvits, muna, jahu, basiilik, petersell ja pune. "Tegelikult mängida saab palju, saab sibulat-küüslauku panna, kuidas kellelegi meeldib," sõnas Petersoo.

Suvikõrvitsast saab ka magustoite, näiteks keeksi või moosi. "Kuna tal endal ei ole olulist maitset, siis ta on hea täiteaine. Kui on suvikõrvitsa uputus, siis ei pea toitma komposti, vaid võib igal pool ära kasutada," rääkis toiduhuviline.