Rahula sõnul on oluline see, et koori tulles ei oleks poisid omad häält juba kahjustanud. "Sageli lasteaialapsed, kui nad tulevad, siis nad karjuvad üksteisest üle ja nad on oma häälepaelu juba kahjustanud, nad ei saa enam kõrgelt ka laulda, sest hääled kahisevad, nendega on üsna keeruline ja ega see üldiselt enam väga hästi ära ei paranegi," nentis ta.

Samuti peaks tema hinnangul lapsed ikkagi ka veidi viisi pidama. "Alguses me sellele väga ei rõhu, et sa peaksid ülihästi viisi pidama, kui nad on väikesed," ütles ta ja mainis, et kui laps tuleb juba kontsertkoori, siis nemad peaksid juba viisi pidama.

Tallinna poistkoori lõi Lydia Rahula juba 1988. aastal, aga viimastel aastatel tuleb üha rohkem tegeleda tahtejõuda. "Ka sellega, et poisid midagi meelde jätaksid, praegu on need nutitelefonid, kui sa räägid tunnis mingi asja ära ja küsid, et kas te jätsite meelde, siis öeldakse, et oih, rääkige uuesti ja pärast küsivad veel osad, et kas te ikka kirjutate ka meile," selgitas ta ja rõhutas, et mälu ei ole enam samasugune. "Nad ei suuda enam keskenduda, aga nad harjuvad ära lõpuks ja neile meeldib distsipliin."

"Me ei pea saama Uku Suvisteteks või Koit Toomedeks, nad võivad end ise edasi arendada, aga meie silmavaade ja kultuuriline kiht on hoopis teine võrreldes sellega, kui ta kooris ei laula," rõhutas Rahula ja lisas, et poisid võiksid olla nii muusikaliselt haritud kui ka füüsiliselt tugevad. "Ma ei ütle, et ta peaks ainult laulma ja ära muud tee, see on ainult üks väljund ja kunagi ei tea, mis ta lõpuks valib."

"Poistekoori puhul on ka oluline see, et nad saavad sealt väga palju sõpru ja neil on oma keskkond, mis on väga oluline laste jaoks," tõdes ta ja tõi välja, et poistekoori puhul on ka see, et sõbrad ei pea olema samast klassist, vaid erinevatest koolidest.

Tallinna poistekoori avalik vastuvõtt toimub 26.augustil kell 17:00 ERR-i Uudistemajas (Kreutzwaldi 14).