Tehisintellekti olümpiaadil hõbemedali võitnud Hendrik Pärli: oli väga äge
Rahvusvahelisel tehisintellekti olümpiaadil Bulgaarias meeskonnaga hõbemedali võitnud Hendrik Pärli rääkis saatele "R2 Päev", et ettevalmistus algas juba veebruaris ning kogu juulikuu pidi kodus teadusliku vooru ülesandeid harjutama. Tema sõnul pidid olümpiaadil kõik tõotuse andma, et tehisintellekti kasutatakse ainult headel eesmärkidel.
Eesti tehisintellekti olümpiaadi meeskond koosseisus Hendrik Pärli, Artur Bentsa, Kristjan Lepp ja Oskar Austa võitsid esimesel rahvusvahelisel tehisintellekti olümpiaadil hõbemedali.
"Olümpiaad koosnes kahest voorust. Peamine ajude ragistamine oli teaduslik voor. Seal oli meil kogu tiimiga kaheksa tunniga vaja lahendada kaht arvutit kasutades kolm ülesannet või siis probleemi. Iga ülesanne oli seotud ühe teemaga tehisintellektist, mis meile öeldi ette, et mida peaksime harjutama, masinõpe, arvuti nägemine ja loomuliku keele töötlus, näiteks ChatGPT on selle kuulsaim näide," selgitas 19-aastane Hendrik Pärli, kes sügisel läheb 12. klassi.
"Arvuti nägemise ülesandes oli meil mudel, mis genereerib tekstist pilte, mis sa sellele annad, näiteks auto sõidab mööda teed. Meie pidime seda muutma nii, et iga kord kui öeldakse näiteks, et genereeri lehm, siis me pidime genereeritud pildile lõpuks lisama veehüdrandi, aga hästi matemaatiliselt, et see mudel kohe algusest saadik üritaks seda suunata sinnapoole. See oli hästi lõbus ja hästi segane," kirjeldas Pärli.
Olümpiaad oli kaheosaline, mis tähendas seda, et neile anti kogu juulikuuks lahendada koduse vooru ülesandeid, mis olid teadusliku vooru harjutamiseks. "Teemad olid samad ja tehnilisus oli suhteliselt sama ja sai väga hästi aru, mida peaks õppima," lisas Pärli.
Pärli on lapsest saadik robootikaga tegelenud. "Gustav Adolfi Gümnaasiumisse tulles hakkasin kohe ka programmeerimist õppima suhteliselt otsast peale. Kaks aastat olen alles tegelenud sellega ja samuti mehhatroonika klubis ja koolist väljaspool püüan samuti osaleda erinevates projektides. Lõpuks see kõik kulmineerus sellega, et tuli tehisintellekti olümpiaad," selgitas Pärli.
Enamik neist teadmistest, mis tal tehisintellekti kohta on, saidki tema sõnul alguse sellest, et ta hakkasin tehisintellekti olümpiaadiks õppima. "Kui tiimi hakati Eestis välja valima, siis see algas veebruaris ja öeldi, et õppige kodus, mingi hetk tuleb laager ja õppepäev ning siis valitakse tiim välja."
Pärli hakkaski õppima ja sai aru, et see on väga põnev valdkond.
"Olümpiaadil pidime andma isegi tõotuse, et me kasutame tehisintellekti heal eesmärgil ja inimkonna edendamiseks. Selles suhtes on tehisintellekt nagu iga teinegi leiutis, et kõik oleneb sellest, kes seda kasutab," ütles Pärli.
"Kui ma koolis pean kirjandi esitama, siis see kirjand olgu minu oma," ütles Pärli, et koolitööde tegemiseks ta tehisintellekti abi ei kasuta. "Kui sa asendad oma intelligentsuse tehisintellekti omaga, siis on see halb, aga kui sa arendad ennast selle abil edasi, näiteks programmeerides, siis saab seda kasutada heal eesmärgil."
Pärli sõnul on tal kindel soov tehisintellekti valdkonnas edasi õppida. "Kui ma tahan maksimumi ja proovida igasuguseid erinevaid asju järele, siis ma võib olla otsin mõne välismaa kooli, aga ka Eestis on selles valdkonnas õppimiseks võimalusi küll."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "R2 Päev", intervjueeris Katrin Aarma