"Kogu missiooni mõte oli minna appi. See oli solidaarsusmissioon Euroopa liidus, aga meie jaoks oli see ka esmane kogemus sellisel maastikul ja kliimas töötada. Me koolitasime meeskonda küll ka Eestis, aga päriselt see praktika tuleb ikkagi kohapealt," selgitas päästja ja meeskonna juht Kaarel Langemets, kes saabus tagasi Hispaania metsa- ja maastikutulekahjusid kustutamast.

Päästjad liikusid kogu piirkonnas ringi vastavalt ohuhinnangule. Piirkonna suurus, kus eesti päästjad töötasid, on peaaegu kaks Eestit.

"Missiooni mõte on minna kohale ja olla valmis selleks, kui asjad võivad hapuks minna," lisas Langemets. "Maastikupõlengud on kogu Lõuna-Euroopas probleem. Nad on kutsunud praegu päästjad appi siis, kui see sündmus juba käib, aga siis võib olla juba hilja, kui teistest riikidest kohale jõutakse. Kaks aastat tagasi hakati seda projekti piloteerima Kreekas ja see on siiamaani õnnestunud ning leitakse, et sellest on kasu."

Meeskonnaliikme ja päästja Urmas Saarepuu sõnul oli see treeninglaager kõrgmäestikus. "Esimestel nädalatel pandi meid füüsiliselt ikka maksimaalselt proovile. Täisvarustuses, tööriist käes, matk viis kilomeetrit mäest alla ja mäest üles läbi Okasroosikese põõsaste, üle kiviaedade ja hispaanlaste tempoga."

Kui päästjad teevad tulekaitseriba, siis on sel tööl Saarepuu sõnul kindel järjekord. "Kõigepealt läheb ees mootorsaag, võtab jämedamad põõsad ära, järgmisena tulevad kaks-kolm meest ja raiuvad juurikad läbi, siis tulevad järgmised mehed, kes tõmbavad läbiraiutud pinnase ära ja nii see käib. Aga seal käib kustutamine kohe ka lennukite ja helikopteritega, sest tuul võib seal tule edasi kanda 300 meetrit ühe minutiga."

Päästjatel on peas kiiver ja ees kaitseprillid ning hingamisteede kaitseks käib ette mask.

"Kõige ohtlikum on keskpäevane aeg, siis on temperatuur kõige kõrgem ja õhukuivus kõige suurem. Kui sinna lisandub veel tuul, siis on eriti ohtlik," lisas Langemets. "Kuigi tööriistadega, millega me Hispaanias tuld tõrjusime, Eestis suurt midagi teha ei ole, sest pinnas on meil teistsugune, siis õppisime seal väga palju nippe juurde, kuidas ka Eestis efektiivsemalt kulu kustutada ja milliseid voolikuliine valida."

Langemetsa sõnul käisid nad kokku üheksas päästeüksuses, mis olid kõik seotud lennuvahenditega, kas lennukite või helikopteritega.

"Nende taktika ongi see, et kopteriga meeskond kohale viia, meeskond kiiresti maha panna, kopter tööle. Lennukiga kustutamise mõte polegi tuli kohe kiirelt ära kustutada, vaid võtta seda tuleleeki nii palju maha, et mehed maapinnal suudaksid selle tule käsitsi vahenditega ära kustutada, sest vett on piirkonnas vähe."

"Eestis on olemas vesi, meil on võimalus ikkagi veega kustutada," lisas Saarepuu.

"Sel suvel Eestis õnneks ükski tuli suureks maastikupõlenguks ei läinud," ütles Langemets.