"Imikuna oli mul südameklapirike, klapp oli ühehõlmaline, tuli opereerida ja oli teada, et siis ei tohi sporti teha ja kõik pallimängud on välistatud," meenutas nelja lapse isa ja ettevõtja Taavi Kotka. "Samas mind korvpall ikkagi nii paelus, et ma lõpuks korvpalli ikkagi mängisin ja täiel rinnal."

Teismelisena oli ta meeskonnas põhimängija ja arst pidi mingil hetkel tegema kõigile tervisekontrolli. "Kui sa mängid eestikatel, siis sa pead tegema kohustuslikus korras tervisekontrolli. Arst ei tahtnud mulle tervisetõendit anda. Mäletan, et tulin läbi pargi ja nutsin lahinal, et ma ei saagi enam mängida, olin meeskonnas põhimängija, aga siis treener lohutas mind, et ega paber ei mängi, mees mängib. Loomulikult ma mängisin siis edasi," meenutas Kotka.

Tänaseks on Kotkal klapp vahetatud, uus aort on ka. "Loomne, Brasiilia veiselt. Nii et kõik on korras."

Kunagise vähidiagnoosi saamise kohta ütles Kotka, et sellest on palju aastaid möödas. "Ma olin 19-aastane, kui ma sain lümfivähi diagnoosi. Mul oli isa just ära surnud, nii et kaks pauku korraga. Ravi oli raske, kestis aasta aega, tüvirakkude siirdamine. Ühesõnaga, kui saate vähi, siis ärge püssi põõsasse visake, Eesti arstid on niivõrd head, et enamus tuuakse ikka koju ära, ei lähe sinna teispoolsusesse," julgustas Kotka.

Haigus muutis ka tema mõtteviisi. "Haiglas oli mul palju aega mõtelda ja sa teed radikaalseid otsuseid. Ma muidu õppisin ja töötasin Tallinnas, aga teadsin, et see, kuidas toona tarkvara maailmas tehti, oli vale ja mul on idee, kuidas seda õigesti peab tegema."

Kotka Treffneri-aegne pinginaaber oli just asutanud uue firma ja ütles, et annab talle oma ideede elluviimiseks vabad käed. "Me olime tudengi ettevõte ja kolme-nelja aastaga olime Eestis number üks. Ma viskasin kõik kõrvale, ma võib olla suren varsti ära, milleks mulle ülikool?"

Kotkal oli keskkooli-aegne tüdruksõber ja ta mõtles, et mis siin enam jokutada, abiellume kohe ära. "Aega on jumala vähe, tuleb tegutseda. Ma hakkasin elama. Kannustavaks jõuks oli mõte, et minust jääks midagi siia maailma maha."

"Teadsime, et teeme midagi ainulaadset ja klientidele see meeldis. Kui sa hakkad tegema tarkvara aastal 2000, kus palgad olid juba siis kõrged, ühel hetkel on sul uhked autod, riided, kõik sellepärast, et sa saadki Eesti keskmisega võrreldes neli-viis korda rohkem palka. Ühelt poolt oli see ülipõnev, teisalt ka väga tasuv," sõnas Kotka.

"Meie lõõgastumine oli tihti selline, et me reede õhtul jõime ennast maani täis, laupäeval pool päeva põdesime pohmakat ja laupäeva õhtul läksime jälle tööle," meenutas Kotka. "Töötasime palju, magasime vähe, loomulikult see tappis."

Kotka sõnul saab inimene aru neljakümnendates aastates, et tervis on tähtis. "Et uni on tähtis, alkot peab piirama, suits on üldse mõttetu asi. See mõtestamine, et miks sa pead üldse elus olema, on tulnud mul ikkagi 40. aastates ja ainult ühe asja pärast - lapsed."

"Mulle õudselt meeldib golf, sest südameprobleemiga palju muud sporti teha ei saanud. Golf on mind päästnud ja säästnud. Pärast operatsiooni tuli ka tennis tagasi ja padel on väga mõnus spordiala," ütles Kotka.

"Kui on äri vaja teha, siis see on esmatähtis, aga ma ei planeeri tööd enam nädalavahetustele. Siis tuleb pere ja siis mu isiklik aeg."

Kotka sõnul vajab laps, nii suur kui väike isa. "Enda pealtki vaatan, et sul ikkagi on isa vaja. Kasvõi seda, et kui elus midagi saavutad, saad isale otsa vaadata. Isa vajalikkus on niivõrd suur ja see võimalus oma lastelt isa ära võtta ainult sellepärast, et sa ei suutnud pudelit suu pealt ära võtta või suitsetasid oma kopsud vähki täis, see ei ole seda väärt."

Alkoholist loobumine on Kotka sõnul Eestis raske. "Kui külla lähed ja sa ei joo, siis oled jobu. Pärast sporti saunas üks õlu võtta tundub ju nii loomulik. See mustri murdmine seal ära teha on väga raske. Aga mida ma olen suutnud enda jaoks ära murda, on need joomised, kus läks mitte klaas, vaid pudel veini, neid kordi on praegu palju vähem," ütles Kotka.

Tema sõnul aitab väga hästi see, kui mees ja naine korraga teevad alkopausi, mitte nii, et üks püüab loobuda, aga teine joob telekat vaadates veini. "Aitab ka see, et külmkapp on tühi, mingi hetk me enam ühtegi veini ei ostnud. Ega ei hakka ju sellepärast poodi minema, loobu alkost oma kodus," õpetas Kotka.

Kainestav on kord aastas teha ka täisvereanalüüs. "Minu kehvad näitajad olid selgelt seotud alkoholiga. Võtad alkoholi maha, teed kuu aja pärast uue testi, see on nagu öö ja päev. Alkohol on aeglane surm, mida sa seda paned. Mina olen see kahe-klaasi-vend, aga seda on ka palju."

"Ole oma laste jaoks elus, see on väga vajalik. Ja kui sa juba elus oled, siis niimoodi, et sul endal ka tore on. Mul on väga vedanud, et mul on kõik sõbrad sportlikud, mina olen nende hulgas üks laisemaid," lisas Kotka.

Kunagi leppis ta abikaasaga kokku, et kui ta on 45-aastane, siis lähme teise mode`i. "Harrastame oma hobisid ja mingid nõukogu kohad on, meil on ju seitse-kaheksa erinevat äri, mis tegutsevad meie pere ärisüsteemis ja ise võtame aega rohkem iseenda jaoks, aga on selge, et täna see aeg veel käes ei ole. Äkki siis 47-aastaselt," muheles Kotka.

Kotka sõnul püüavad nad teha nii, et kui tal on tööreis, siis abikaasa tuleb kaasa. "Siis seal on meie aeg. Ettevõtja jaoks on see väga valus küsimus, kuidas abikaasa jaoks kvaliteetaega leida."

Kui sul on piisavalt raha, siis Kotka sõnul sa tead, et võid iga hetk lasta lahti. "Mingi äri ei tule välja või mis iganes kahjumi pead korstnasse kirjutama. Kui sul on see tagasikukkumise padi, siis võid ükskõik kellele öelda, et ma enam ei viitsi."

"Kuigi sa ei tee seda, siis see teadmine iseenesest teeb stressitalumise väga palju lihtsamaks. Kui sul seda raha ei ole ja on töö, mida sa ei armasta, sul on stress, sest sul on vaja pere üleval pidada ja mis siis saab, kui ma siit minema jalutan, siis seda tunnet ma ei tahaks tunda. Müts maha nende ees, kes sellises situatsioonis peavad olema. Raha ei tee õnnelikuks, aga Mercedeses on parem nutta kui Zaporožetsis," ütles Kotka. "Mul endal Mercedest ei ole."