Mükoloog: varem populaarne söögiseen tavavahelik on tegelikult mürgine
Augustis Eestit tabanud suured vihmahood on metsad seeni paksult täis kupatanud. Mükoloog Leho Tedersoo rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, kuidas oleks kõige õigem seeni korjata ning miks hoiduda varem söögiseenena tuntud tavavahelikust.
Tedersoo sõnul vastab tõele, et inimesel on seeni natuke keeruline seedida. "Seente rakusisu on kaetud kitiinist kestaga ja seetõttu inimesed ja paljud teised loomad ei suuda seda väga hästi omistada. Samas seenete valgud ja muud toitained on täitsa tip-top."
Eestis on üheks populaarsemaks ja armastatumaks söögiseeneks kukeseen. Enda tagaaeda kukeseent kasvama saada on aga keeruline. "Kukeseened on tüüpilised vanema või keskealise metsa seened. Peaks olema sobiv mullastik ja ka sobivad metsapuud hoovis. Kui nii on, siis tasub külvata lihtsalt metsaskäimise jääke. Niiviisi on kõige lihtsam saada puravikke ja kuuseriisikaid oma hoovi," rääkis Tedersoo.
Mükoloogi hinnangul on nii Eestis kui ka mõnes naabermaas tekkinud kukeseente ümber teatav kultuuriline fenomen. "Kuskil mujal maades, näiteks Venemaal või Lõuna-Euroopa riikides on selleks kultusseeneks hoopis teised liigid."
Rahva seas levib arvamus, et seeni tuleks metsas korjamas käies lõigata noaga, kuna seene koos jalaga välja tõmmates järgmine aasta muidu seent enam ei saa. "Vaadates, mis looduses toimub, kui seenejalad on ära lõigatud, siis me näeme, et enamasti nad lähevad mädanema. Seetõttu on parem need mahajäänud seenejalad ka eemaldada. Kõige parem on ettevaatlikult see seenejalg sealt mullast välja keerata, mis puravikel on ka väga maitsev, kukeseentel samuti."
Eestis on tuvastatud umbes 8000 liiki seeni, millest söödavad on Tedersoo sõnul kuskil 10 protsenti. Eelkõige on mükoloogi sõnul ohuks mitte tuntud mürgiseente korjamine. "Nendeks on erinevad vöödiku ja narmasnuti liigid, samuti ka tavavahelik, mida paljud inimesed siiani ei taha tunnistada mürgiseentena, kuna neid söödi kuskil 30 aastat tagasi."
Sooriisikad ja tavavahelikud olid seened, mida vanasti inimesed korjasid ja tarbisid, kuna neid oli palju, nad olid suured ja nägid head välja. "Nende mürgistus põhineb aeglasel organismi akumuleerumisel. Kui saavutatakse teatud nivoo seenest saadud mürki, siis ta hakkab väga halvasti mõjuma maksale, neerudele – tekivad aeglased ja pikaajalised kahjustused," hoiatas Tedersoo.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "R2 Hommik!", intervjueerisid Bert Järvet ja Margus Kamlat