Põhjala teetalu perenaine: võtame paduvihma kahjustusi väljakutsena
Põhjala teetalu perenaine Ly Kaasik rääkis Vikerraadios, kuidas suured paduvihmad muutsid piparmündipõllud järvedeks ning seetõttu kaotasid nad osa saagist. Kaasiku sõnul oli aga positiivne külg see, et tänu paduvihmale tulid välja ka kõik nende talu nõrgad kohad, mida nüüd saab parandama hakata.
Põlvamaal asuva Põhjala teetalu piparmündipõllud muutusid suurte paduvihmahoogude all järvedeks.
"Läksin kohe pärast vihma õue vaatama ja oli ka hirm, sest tiigist voolas vesi samuti piparmündipõllule, lisaks taevast sadanud vihmale," meenutas Põhjala teetalu perenaine Ly Kaasik, kes on teetalu pidanud üle kümne aasta. "Suurim hirm oli see, et tiigi tamm ei pea vastu, aga kõik läks õnneks hästi. Aga teeme täna ka korjet, et enne järgmist suurt sadu ürdid kiiresti ära korjata, et taimi võimalikult kvaliteetsena siiski kätte saada."
Põhjala teetalu põllud asuvad Otepää kõrgustiku äärealal ja üks põld ka künka otsas. "Kõik vihmad tegelikult on meile mureks, sest meil on mulla erosioon ja me töötame kogu aeg selle nimel, et takistada erosiooni ja igal aastal uues võtmes. See on väljakutse."
Suure vihmaga kaasnes ka positiivne külg. "Kõik meie nõrgad kohad tulid välja, mida me enne ei teadnud. Nägime ära, kust vesi liikuma ei hakka, on maaparandusprobleemid, sest künkal olev põld on vana põld, kus on eestiaegne maaparandus, mis enam ei toimi. Ühel põllul on truubid liiga väikese läbilaskevõimega," selgitas Kaasik, kes pole varem pidanud nii suurte paduvihmahoogude tulemustega tegelema.
Kaasik ise on EPA lõpetanud hüdrotehnikainsener. "Nii et täpselt veega tegelev inimene," muheles ta.
Põhjala teetalu põldudel kasvavad kummel, piparmünt ja münt. "Kui vesi jääb kauemaks põldudele, siis taimejuur ei saa õhku ja taim sureb. Kui korraks on vihmasadu, siis ei ole hullu, aga pikk vihmaperiood, mis meil siin Eestis praegu on, ei ole taimedele hea ja mündile me praegu teist lõiget teha ei saa."
Piparmündipõllul täna juba saab saaki korjata. "Vihmasajud on droogi lehed muutnud kollaseks, me ei saa enam tervet droogi lõigata, vaid ainult ülemist osa," selitas Kaasik.
"Piparmünt on punase varrega taim, münt on rohelise varrega. Münt kasvab kindlasti paremini. Kui piparmünt jätta umbrohu kätte, siis ta ikkagi lahkub sellest keskkonnast, piparmünt on minu kogemuste järgi kapriissem. Neil taimedel on mentooli vahe. Meie piparmündil on hästi palju mentooli, oleme lasknud neid laboris ka analüüsida, aga meie mündil ei ole mentooli ja seda on tunda ka maitsest. Mündil on magus maitse, aga piparmündil on suud õhkama panev mentool," selgitas Kaasik, mis vahe on piparmündil ja mündil.
"Lahendused tuleb leida ja kui need on meeskonnaga koos välja töötatud, siis pole midagi hullu. Loodus on loodus, see on müstiline ja tore ning väljakutsed ju arendavad meid," on Kaasik optimistlik.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerhommik, intervjueeris Piret Kooli