"Riho Sibula sõprus Peeter Kopvillemiga sai alguse 1989. aastal, kui käisime Ultima Thulega oma esimesel suurel Kanada tuuril. Torontos võttis meid vastu kohalik eesti kogukond ja Kopvillem oli just muusikalise poole pealt vastutav," meenutas muusik Raul Vaigla.

"Meil kõigil bändist oli ju lootus Kanadas läbi lüüa. Tuuril olles pakuti meile, et jääge siia ja hakkame plaati salvestama, aga meil oli ikka nii suur koduigatsus. Aga eks see aeg ka mõjus, kui oled juba Eestisse tagasi läinud, siis unustatakse sind ruttu," lisas Vaigla.

Aga põhimõtteliselt oli neil Vaigla sõnul plaadimaterjal koos, mida oleks saanud avaldada, Riho Sibul tegi lugusid ja Peeter kirjutas tekste.

Vaigla meenutas, et juba esimesel korral, kui nad Kanadas olid, aitas Peeter neil kohe teha valmis kassetid, mida sai tuuril müüa. "Meile tehti bändisärgid ja -pusad, me polnud sellist asja enne näinudki, mida kõike saab teha, meie finantsboonus tuli kõik sealt," muheles Vaigla.

Ultima Thule on kolm korda Kanadas käinud ja alati võttis Peeter neid vastu, koos on ka väga palju esinetud, kuigi alguse sai see kõik hoopiski Moskvast.

"Moskvas kohtusime Kanada ansambliga 54-40 me ei läinudki algselt sinna väliseestlaste kutsel, vaid läksime konkreetselt 54-40 bändi kutsel, kellel oli üle Kanada tuur," meenutas Vaigla.

"Paralleelselt sellega siis võttis Välis-Eesti seltskond meid oma hõlma alla. 54-40 bändimehed ütlesid, et väliseestlased kaaperdasid meid ära, et nad oleksid ka tahtnud mõni õhtu meiega hängida, aga ükskõik mis linna me läksime, oli väliseesti kogukond kohal ja meid viidi ära," muheles Vaigla.