Albumi avalugu "Tsjuu" on Ruuli sõnul veider, kuna kombineerib viise eri Eesti nurkadest. "Alumine "tsjuu-tsjuu" on pärit Setumaalt, aga huikamine seal peal on pärit Jõelähtmelt," rääkis Ruul ning lisas, et kahe eri paiga meloodia kombineerimine on riskantne tegu, eriti debüütalbumi puhul. "Olles värske, noor ja roheline pärimusmuusik, on mul kuulates sees kerge ärevus, et äkki keegi kuskil on selle peale pahane," muigas Ruul. "Samas kuulsin ma neid kaht meloodiad kohe koos kõlamas," nentis muusik. 

Ruuli sõnul on tema hääle arhailine kõla taotluslik. "Õpin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias pärimuslaulu ja matkingi teadlikult oma häälega vanu salvestisi, võtan selle maneeri meelega üle," rõhutas Ruul. 

Hanna-Reet Ruul on pärit Lõuna-Eestist, Rõuge kihelkonnast. Muusikaõpinguid alustas ta viiuliga. "Mu ema pani mind Võru muusikakooli, kus minu praegune õpetaja Celia Roose oli toona direktor. Ma ise peres muusikuid ei näinud, aga mu vanaisa mängis akordionit ning ema käis lisaks akordioni mängimisele kooris. Nii et muusika pisik tuli kuidagi poolsunniviisiliselt, aga tegelikult on see mul ikkagi geenides," naeris Ruul. Lisaks viiulile mängib laulja kitarri, kannelt ja veidi tinavile. 

Siiski polnud Viljandi kultuuriakadeemia Ruuli jaoks esimene valik, kuna pärimusmuusikat tema elus teadlikult enne ei olnud. "Nüüd hiljem ma olen mõelnud, kuidas väiksena ema kuulas koristamise taustaks Untsakaid ja vanaema rääkis võru keeles. Nii et see pärimuslik pool oli olemas, aga ma ei teadvustanud seda enda jaoks," rääkis Ruul ning lisas, et algselt läks ta õppima Tallinnasse, Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti, kuid ühendus pealinnas olles taas Võrumaaga ning leidis tee pärimusmuusikani. "Tallinnas olles hakkasin rohkem kuulama Mari Kalkunit ja Meelika Hainsood. Siis ma mõtlesin, et äkki peaksin sellesse maailma ja muusikasse üldiselt rohkem süvenema," rääkis muusik.

"Uni tuli uiken" on arhailine, äiutav, vokaalikeskne ja lihtne album. Pärimuslauliku sõnul tuli tal idee teha unelaulude plaat, kui käis hoidmas oma sõbranna last. "Me kõik teame mingeid unelaule, aga need, mida on päriselt Eestis lauldud, pole just kõige tuntumad. Kui pidin kord sõbranna poega hoidma ning talle unelaulu laulma, siis mõtlesin hirmuga, et olen pärimusmuusika tudeng, aga ei tea mitte ühtki unelaulu," meenutas Ruul ning lisas, et hakkas seejärel otsima unelaule arhiividest ja raamatutest.

"Hakkasin kaevama Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis, mis on teinud suurepärast tööd arhiivi talletamisel, just internetti panemisel. On ka selline raamat nagu Herbert Tampere koostatud "Eesti rahvalaule viisidega", kus kolmandas köites ongi eraldi välja toodud hälli- ja unelaulud," rääkis Ruul ning lisas, et enamus lood saidki albumile sealt.

Laulja sõnul ei tahtnud ta unelauludele teha ülemäära keerukaid seadeid. "Mõte on see, et inimesed saaksid selle albumi saatel magama jääda. Kui ma hakkaksin seda üle seadma, mis on ka muidu väga lahe, siis see antud juhul ei töötaks," tõi laulja välja.

Albumile andis nime laulu "Villakombalii" esimene rida. ""Uni tuli uiken" ütleb, et uni tuli huilates. See on Sangastest pärit laul, kus on tunda ka Läti mõjutusi. Pealkiri tuleb tõenäoliselt prantsuse keelest "Vive la Compagnie" – eestlased ilmselt kuulsid seda ja ei saanud päris täpselt tähendusest aru, aga pidasid kõlapilti huvitavaks ja panid selle laulu sisse," selgitas Ruul ning lisas, et nii on tekkinud mitmete eesti laulude refräänid.

Eesti pärimusmuusika aardekamber on Ruuli sõnul väga rikkalik. "Ma olen ikka suur nohik selles osas, et ma tõesti võin iga päev arhiivis kaevata, avastamist on tohutult palju. Arhiivist leiab laule, mida ei oskaks arvatagi, et Eestis on lauldud," selgitas Ruul ning lisas, et kuna Eestist on läbi käinud niivõrd palju erinevaid rahvaid, leiab eestlaste pärimusmuusikas huvitavaid adaptsioone teiste rahvaste kultuuridest. 

Lisaks eesti muusikale on Ruulil tugev side Iirimaaga, kus laulja käis muuhulgas vahetusõpilaseks. "Iirimaale minek oli minu jaoks väga pikalt salasoov. Alati, kui ma nägin pilte Iirimaast või kuulsin sealset muusikat, siis tundsin, et tahan seda kogeda," rääkis Ruul. 

Iirimaal olles avastas muusik väga palju ühiseid jooni iiri ja eesti pärimuse vahel. "Kuigi muusika iseenesest on täiesti erinev (meil on polkad ja labajalad ja neil on džiigid ja riilid, need on kaks eri maailma), siis laulud ja lood on samad, sest inimesed ja kogemused on samad," nentis Ruul ning lisas, et eestlased ja iirlased sobivad omavahel hästi ka sarnase mineviku tõttu.  

Hanna-Reet Ruul on aastaid käinud noortele pärimusmuusika huvilistele suunatud Etno-laagrites. Seal on ta kaasa teinud nii osaleja, vabatahtliku kui ka juhendajana. "Kui ma sain stipendiumi, et minna Etno-laagrisse Prantsusmaal, siis hakkasin päriselt aru saama, mida Etno endast kujutab. See ei ole ainult eesti pärimus, vaid üksteisele jagatakse oma kultuuri üle kogu maailma," rääkis Ruul. "Inimesed on igal pool samad, lihtsalt viis, kuidas me oma emotsioone väljendame, on igal pool olnud erinev, olenevalt siis näiteks kliimast, kalendrist ja paljust muust," rõhutas laulja.

Praegu keskendub laulja kooli lõpetamisele ning edasi plaanib minna magistrisse, et uurida Rõuge kihelkonna laule. "Rõuge on vahepealne ala, kuhu on segunenud Lõuna-Eesti, Setumaa, Läti ning Põhja-Eesti. Tahan oma kodukohta väga edasi uurida," rääkis Ruul. "Minu lähitulevik hõlmab väga palju uurimist, küll aga kirjutan ma ka väga palju ise laule," tõdes Ruul.

Lisaks plaanib pärimuslaulik koos oma lauluõpetaja Róisín Ní Ghallóglaighi ning Anne-Mai Valguga anda välja uue albumi, mis põimiks eesti ja iiri pärimusmuusikat.