"18. augustil algab Tallinn Fringe festival ning tänu sellele mul ongi võimalik oma stand-up koomiku debüüt Eestimaa pinnal teha, sest alaliselt ma täna ikkagi Eestis ei resideeru," selgitas Marian Võsumets, kes elab kolmandat aastat Londonis. "See erakordne võimalus jooksis sülle ja sellest tuli lihtsalt kinni haarata."

Võsumetsa sõnul kolivad kõik Londoni tippkoomikud, kellel on väga suur vaatajaskond, suured auditooriumid, augustikuus Edinburghi, kus toimub kõige kauem väldanud Fringe festival maailmas. "Sealt saavad koomikud oma karjäärile tõelise hüppelaua ja selles lootuses kõik sinna kohale lähevad."

Võsumetsa sõnul on fringe segu tsirkusest, komöödiast, teatrist, muusikast, burleskist, tantsust ja kõikidest nende vahevormidest. "Fringe'ile minnakse heas mõttes aju natuke välja lülitama. Meie teeme poliitilist huumorit. Meie etenduse ajal võiks aju ikkagi sisse lülitada."

"Meie komöödiaetendus on inglise keeles ja me teeme seda koos tuliste ütlemiste poolest tuntud poeedi ja koreograafi Sveta Grigorjevaga ja üks koomik on meil veel," ütles Võsumets. "Naiskoomikuid on Eestis jube vähe ja see, et meie teeme oma etendust, on unikaalne kokkusattumus, sest Sveta teeb just selle etenduse jaoks komöödiat, mida ta muidu ei tee ja mina ei ela muidu Eestis. Teeme väga palju poliitilist satiiri Eesti päevakajalise poliitika kohta, aga laiemas kontekstis," tutvustas Võsumets oma etendust.

Kuna Võsumets on Eestist mõned aastad ära olnud, on tal enda sõnul vaade väljastpoolt, mis paneb teda märkama asju, mida siin elades ehk ei märkakski.

Võsumetsa arvates naiskoomiku naljadest võib olla ei saagi mehed alati aru, sest elu asjaolud ongi teistsugused ja koomiku ülesanne on anda ka konteksti, et publik saaks naljast aru.

"Eestis ei ole seni püstijalakoomika traditsiooni kultuuris sees, see on alles viimase viie-kümne aasta jooksul säravamate tähtedega, kes siin on pikemat aega teinud nagu näiteks Ari Matti või Ann Vaida tuule tiibadesse saanud ja see on väga tore. Publiku suurus ju ka natuke määrab ja kultuuriline kontekst ka, et mille üle sa saad nalja teha ja kas see nali lendab siin."

"Mina pidin oma repertuaari siin väga palju kohendama," meenutas Võsumets. "Mul oli väga suur paanikamoment umbes poolteist kuud tagasi, kui ma sain aru, et minu Londoni repertuaar Tallinnas on nagu mingi piparkoogivormi surumine väga vale taigna peale. Et ma ei saa seda sinna suruda ja pidin ikkagi väga palju ümber tegema, sest kontekst on tohutult oluline."

Võsumetsa sõnul peab koomik saaliga kogu aeg suhestuma. "Sa ei tohi lava peal olla nagu puuhobune, kes oma teksti lihtsalt ette vuristab, muidu sellest saabki loeng, mida see ei tohi olla. Kogu aeg peab olema elav suhtlus, kõik su viis meelt peavad olema sisse lülitatud, sest publikust tulevad reaktsioonid, mingitel momentidel võid palli ka publikusse visata. Publik ei pea seda üldse mitte kartma, sest koomik ei ole kunagi laval selleks, et teha publiku üle nalja, vaid ikka selleks, et teha publikuga koos nalja ja publik selle naljaga kaasa võtta."

"Erinevad elu asjaolud ja kolm aastat Londonis, kus su elu pöördub täiesti pea peale ja sa näed ennast ja maailma hoopis teisest punktist," selgitas Võsumets, miks ta otsustas vahetada teleajakirjaniku ameti püstijalakoomiku oma vastu.