"Äärmuslikumat ilma on rohkem," ütles sünoptik Ele Pedassaar. "Sünoptikute töö on ka keerulisemaks läinud. Tormihoiatusi on olnud järjest rohkem vaja anda."

Kui laupäeva õhtul see tohutu vihmasadu algas, siis maksimumsajuhulgad olid 91,8 millimeetrit. "Seda mõõtis Kehra metopost ja see on küll korralikult üle kuunormi, mis siis tuli ühe ööpäevaga maha. Keskmine kuunorm augustis, sõltuvalt asukohast on 70-90 millimeetrit kuu kohta. Samal ajal saartel on keskmine sajuhulk olnud 20 millimeetrit, kui tavaline kuunorm seal on 50 millimeetrit," selgitas Pedassaar.

Sünoptikud annavad ohtliku saju hoiatuse siis, kui sajab 20 millimeetrit ühe tunni jooksul, sest see tekitab juba üleujutust. "Kui on tulemas 30 millimeetrit sadu, siis on juba väga ohtlik ilm ja kui saju hulk tõuseb ühe tunni jooksul üle 50 millimeetri, siis on tegemist katastroofiga," lisas Pedassaar.

Kõige kurja juur on õhutemperatuur, mida väga jälgitakse. "Just ilmusid globaalsed analüüsid, et juuli keskmine on 14. aastat järjest soojem ja praegu on see number 1,2 kraadi Celsiuse järgi. Iga aasta on järjest soojem."

Mitte ainult vihma ei saja järjest sagedamini, vaid ka rahet. Möödunud aastal mõõdeti 7. augustil rekordsuuruses rahetera Sõrves, mille läbimõõt oli kaheksa sentimeetrit.

"Pikad ilmaprognoosid muutuvad aina ebatõenäolisemaks. Eelmise aasta septembrikuu oli meil ajaloo kõige soojem, ka sel aastal võib tulla soe september," ennustas sünoptik.

Pedassaare sõnul otsustas Eesti Meteoroloogide Selts hakata valima aasta ilmasündmust. "Kuna ilmasündmuseid on järjest rohkem ja need on järjest põnevamad ja siis jäävad need ka paremini meelde. Ilmasündmust valitakse perioodil jaanist jaanipäevani," ütles Pedassaar.

Kolmanda koha sai jüripäeva lumi, teise koha Sõrve rahetera ja esimese koha pälvis noorte laulupidu, mis toimus eelmisel suvel äikeses ja vihmas.