"Paljast naisekeha kasutati absoluutselt kõige reklaamimiseks, alates autodest ja lõpetades pitsadega," kirjeldas Kannike ning lisas, et 90ndatel hakati reklaamima ka valdkondi, millest nõukogude ajal oli vaikitud – intiimteenused ja striptiis jõudsid ajalehtede ja ajakirjade esikülgedele.

Ajastut iseloomustas ka kõiksugu sfääride põimumine, näiteks tekkisid reklaami stiilis kuulutused: "Alustav ärimees otsib endale kontorisse sekretäri, kes võiks olla ühtlasi elukaaslane, modell ja nõnda edasi. Kuulutustes olid kõikvõimalikud variandid ja kõik olidki võimalikud."

1990. aastatel oli inimeste argielule omane ka tohutu vahetamise buum – vahetati absoluutselt kõike. Küll viina faksiaparaadi vastu või autokumme lillepottide vastu.

Kannikese hinnangul ei saa ta inimeste argielust tuua välja üht suurt ühist murrangut, nagu avalikus elus oli Eestimaa laul, vaid muudatused toimusid vaiksemalt.

"Ühel hetkel pereema ei praadinud enam searasva, vaid õli või võiga, salatile hakati hapukoore asemel lisama muud, prügikaste vooderdama kilekotiga,... Rõhutaksin väikeste nähtamatute muutuste tähendust, mis ei toimunud meie kõigi jaoks ühel hetkel, aga tasapisi nad tulid."

Sisustustrendid Soome postimüügikataloogidest ja seebiseriaalidest

1990ndate aastate alguses muutusid inimesed seoses erastamisega üürnikest koduomanikeks. Anu Kannikese sõnul oli see vaimselt suur muutus ning kodusid erastati väga suure õhinaga nii kiiresti kui võimalik. Siiski ei jätkunud kodude ümberehitamiseks või remontimiseks paljudel raha, kuid väikseid muudatusi hakati tegema küll, sest valdas suur soov midagi uueks muuta. Kümnendi alguses veel sisustusajakirju ei olnud, kuid Kannikese kinnitusel täitsid nende rolli postimüügikataloogid ja televisioon.

"Enam-vähem kõigile oli jõukohane tellida Soome postimüügikataloogist uued lopsakad kardinad, vaibakene või barokses stiilis linik. Ja kui tellimiseks raha ei olnud, siis vaadati kataloogi ja õmmeldi ise odavamast riidest täpselt samasugune."

Väga trendikaks sai avatud ruumi põhimõte, mida oli nähtud Soome televisioonist ja esimestest seebiseriaalidest: "Lammutati maha köögi ja elutoa vaheline sein. Oli lihtne see maha võtta ning tekitada midagi uut, õhulist, avarat ja valget. See oli ka sümboolne – avasime end uuele elule, läänele."

1990. aastate kodusisustuses andsid tooni ka esimesed pildid rikaste ja ilusate kodudest. "Ei olnud ka kaugel aeg, kus tulid esimesed mullivannid ning luksuslikud roosavahulised magamistoad said paljude jaoks unelmaks. Olen minagi näinud pilti, kuidas talumajja oli tehtud roosast tüllist magamistuba," jutustas Kannike.