Enesejuhtija: hinga enne sisse ja välja, kui midagi olulist otsustad
Koolitaja Kristjan Otsmann rääkis "Vikerhommikus", et aega saab natuke korrastada ja hallata, aga mitte juhtida, ennast aga saame juhtida küll. Tema sõnul on oluline pause teha, enne otsuse tegemist sügavalt sisse ja välja hingata, asjade tegemine tähtsuse järgi sättida ning oma päevaseid energilise aja perioode efektiivselt kasutada.
"Väga oluline on hommikune ärkamishetk ja teine oluline asi on aja mahavõtmine, kasvõi natukesehaaval. Ma pean silmas väikest pausi ja põhjus on meie ajus, mis reageerib hetkega ehk töötab välkkiirelt," ütles koolitaja Kristjan Otsmann.
"Endale olen proovinud külge harjutada, et enne kui öelda kiiresti "jah" või "ei", hingan korra sügavalt sisse ja välja ning sellest ajast juba piisab ja me suudame palju rohkem seda lolli "ei-d" ja lolli "jah-i", mida hiljem kipume kahetsema, vähendada. Ja juba see tõmbab natuke kiiret päevatempot maha ja aitab päeva mõtestada. See on kõige olulisem asi," õpetas koolitaja Kristjan Otsmann.
Otsmanni sõnul peaks esimene paus olema lühike, mida sa raatsid võtta. "Ajaliselt võtab see kolm sekundit, seda pole ju palju. Ja kui ise pausi ei võta, siis ühel hetkel võib tulla pealesunnitud paus, näiteks mingi terviserike. Seetõttu oleks hea elutempot aeglustada."
Oluline on ka tähtsustamine. Kõige olulisemad on ligimesed. "Keda sa viimsel päeval oma voodi ümber tahad näha. Kliente, kolleege, kõiki kuulajaid ju vist ei taha? Aga oma lähedasi kindlasti. Kui me sellele ei võta ise piisavalt aega, siis ega me seda aega ju ei leia ka."
Kui on suur virvarr, siis see kütab Otsmanni sõnul ärevust päris maialt. "Ma õppisin väga hea nipi ühe ehituse projektijuhi käest, nad on ju hullud rabelejad seal. Tema prioriseeris top kolme kogu aeg ehk kolme kõige olulisemat asja ja kõik muu, mis jääb joone alla, seda vaatab kord-paar päevas. Näiteks laps kooli, loen paar lehte raamatust ja teen kirjatööd. See tõmbab ärevust maha, et ma tean, mis hetkel kõige olulisem on."
Olulisuse paneb Otsmanni jaoks paika kaks asja. "Üks asi on mingi tegevuse mõju. Mis selle mõjul siis juhtub. Minu ligimeste ja minu endaga, selle maailmaga. Ja teine on see, kui suurt pingutust see tegemine nõuab."
Esimesena tuleks ära teha need vähesed asjad, kus mõju on hästi suur, aga pingutada nagu hästi ei tulegi. Selliseid asju on vähe, aga nendega on väga hea päeva käima tõmmata.
"Näiteks ma kirjutasin täna hommikul ühe kolmerealise kirja, mis aitab asjadel minna liikuma. Selline lihtne asi. See vallandab ajus dopamiini ja kui see on tehtud, siis tuleb kohe tunne, et ma ikkagi sain millegagi hakkama, tänane päev ei olegi mahavisatud. See annab energiat, et teha pingutust nõudev asi," ütles Otsmann.
Inimeste energiatase päevas on erinev. Mõnel on hommikul rohkem energiat, teisel vastu ööd. See väikene energiataseme kõikumine on kõigil päevas olemas. Ja kõigil meil on paar-kolm aega, kus meil on rohkem energiat ja siis on hea teha neid asju, mis nõuavad pingutust.
Kustunud olekus võiks teha rutiinseid asju, mis pingutust ei nõua. "Enda jälgimine ja enda käitumise õppimine on olulised. Oluline on ka ümbruskond. Vahepeal on ümbruskonnas ärevamad ajad ja vahel loiumad. Eriti hea on, kui saab loksutada enda ärksad ajad ja ümbruskonna loiud ajad kokku, ega ilmaasjata siis tule mõned inimesed tööle kell viis hommikul või tee tööd vastu ööd, siis keegi ei sega," ütles Otsmann.
Enda jaoks tuleb kindlasti aega võtta. "Alustada tuleks viiest minutist, selle aja ikka leiab. Sealt edasi tunnike ja siis juba päev."
Aega saab natuke korrastada ja hallata, aga mitte juhtida. "Aja juhtimiseks peaksime väitma, et me oleme absoluutsed, aga ennast saame küll juhtida," lisas ta.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Margit Kilumets ja Taavi Libe