Kadarbiku talus sadas juuli lõpus nelja tunniga maha 120 millimeetrit vihma.

"Ühel hetkel hakkas kallama ning kallas ja kallas," meenutas Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak. "Esmapilgul ei tundunudki asi nii hull, aga siis hakkasid metsad, rabad, kraavid üle ajama ja pilt läks aina hullemaks. Pühapäeva õhtuks olid põldudest saanud järved."

Alla ei antud aga kerge vaevaga. "Me võitlesime, kaevasime põldudele augud, traktori järgi pumbad, tuletõrjest võtsime pumpasid rendile ja rentisime ka rendifirmadest. Kaks ööpäeva pumpade ja koppadega möllasime, saime küll vee alla, aga eks see oli lihtsalt enda rahustuseks võitlemine. Vesi on selline, mis võtab kõik. Põua vastu saab veel võidelda, aga vee vastu mitte. Põud võtab poole, kui midagi teed, hakkad kiiresti kastma, aga vesi võtab kõik."

Seda kapsast, mida vesi otseselt ei hävita, sinna tulevad haigused ja ei saa enam ka hooldustöid teha. "Sisuliselt see viis protsenti, mis siia põlule veel jäänud on, see pole enam kvaliteetne," lisas Pak.

Hävinenud põldudel oli 14 hektarit kapsast ja 13 hektarit porgandit, mis on nüüd kõik vee all. "Kõik mädaneb," nentis Pak. "Kapsas on üks raskemini kasvatatavaid kultuure, sest esiteks tahavad kõik putukad kapsast süüa ja teiseks nõuab kapsas korralikku väetamist ja agrotehnikat."

Paki sõnul on neil kokku 60 hektarit hävinenud, 300 000-350 000 euro kanti on otsene kulu. "Minule tähendas see üksikisikuna totaalset katastroofi," ütles Pak.

Ostja jaoks ei tähenda see aga midagi, sest meil on suur Euroopa Liidu turg ja hinnad sellest lokaalsest uputusest mõjutatud ei ole. "Kahjud jäävad suure tõenäosusega meie enda kanda, uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kahjud on kõik ka kirja pandud, aga edasine väga palju meist endast enam ei sõltu," lisas Pak.

Suure tõenäosusega tähendab see suur häving tarbijale ainult seda, et järgmisel aastal ning võib olla ka ülejärgmisel aastal suvist köögivilja nagu lillkapsas ja brokoli Eesti tarbija enam nii palju ei saa. "Suure tõenäosusega meie lõpetame suvise köögivilja kasvatamise ära, sest riskid on liiga suured," ütles Pak.

"Mulle tundub, et nii suurt hävingut kui tänavu, pole meil olnud. 2005. aastal oli samuti suur vihm, siis uputas suurema pinna ära, aga siis oli meil köögiviljapind 300 hektarit, nüüd on 170 hektarit."

Hävinenud põllud küntakse kõik üles. "Kui edasi tegutseme, siis põld on me ainuke toitja, ma olen 30 aastat seda tööd teinud, ei oskagi muud, võib olla Bolti taksojuhiks, see on ainuke variant."

Kadarbiku talu on pereettevõte, siin on kogu pere rakkes. "Põhimõtteliselt sünnist saati oleme siin pärisorjad," muheles Pak.