Süvavõltsing on pilt-, video- või helisalvestis, kus asendatakse teise inimese hääl või nägu. Kuigi Eestis pole Kuke sõnul sajaprotsendiliselt kinnitust leidnud juhtumid, kus inimesele helistab tema pereliige, kuid tegelikkuses on keegi teine häält moonutanud ning tegu on petturiga, on süvavõltsingud mujal maailmas juba väga levinud. Eriti sagedased on süvavõltsingutega seotud petuskeemid tema hinnangul Aasias, Põhja-Ameerikas, aga ka näiteks Inglismaal.

Võltsinguteks saavad petturid ainest sotsiaalmeedias. "Sotsiaalmeedias ringleb palju videosid, kus inimese keha on küll üks, aga kasutatud on mõne kuulsuse nägu ja häält," rääkis Kukk. Tema sõnul on see kõik tehniliselt võimalik tänu algoritmidele. Süvavõltsingute vastu saab Kuke sõnul end kaitsta eelkõige kriitilise mõtlemisega. "Kriitiline mõtlemine on see, mis pettuste puhul on üleüldiselt esimene kaitsetegevus," rõhutas Kukk.

Võltsitud videotel on tema sõnul küllalt tunnuseid, mis näitavad, et tegu pole õige inimesega. "Näiteks võib inimesel puududa küljeprofiil," rääkis Kukk ning lisas, et seetõttu on video puhul võltsingu tuvastamine helist mõnevõrra kergem. Kõnedes võib aga märgata näiteks venitusmomente. "Kui hoolikalt kuulata ja vaadata, siis märgid võltsingutest on olemas," ning lisas, et tähelepanelikkus ja analüüs on esmased sammud, mida kasutada. 

Süvavõltsingute jaoks saavad petturid materjali Kuke sõnul eeskätt sotsiaalmeediast. "Me jagame endast palju sotsiaalmeedias pilte ja videosid. Üldtuntud isikute intervjuud televisioonis ringlevad samuti väga kättesaadavalt," selgitas Kukk. Sealjuures on igaühel oluline mõelda, mida endast sotsiaalmeediasse postitatakse. "Kas see on vajalik? Kas meie konto on kuidagi piiratud juurdepääsuga või pääseb sellele ligi igaüks igast maailmanurgast?" toonitas Kukk ning lisas, et enda eluolu jagamine võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi.

Süvavõltsingud on Kuke hinnangul viinud pettuse uuele tasemele. Näiteks saab neid kasutada situatsioonides, kus olulist rolli mängivad telefonikõned, videod, fotod. Samas nendib Kukk, et kuna maailm on muutustes, siis peab olema valmis veel suuremateks üllatusteks.

Süvavõltsingute teema on Eestisse alles sisenemas, kuid ka siin pannakse toime aina rohkem pettusi. Sellest olenemata ohvrite arv Kuke hinnangul endiselt kasvab. "Ma ei näe langustrendi ega stabiliseerumist," nentis Kukk ning lisas, et inimesed ei võta teemat piisavalt tõsiselt. "Igaüks arvab, et temaga seda ei juhtu," tõdes Kukk.

Pangaga seotud pettuste puhul on mitmeid indikaatoreid, mida kasutades petukõnesid ära tunda ning tabada, et inimesega võtab ühendust just pettur, mitte päris pangatöötaja. Ometi ei mõtle inimesed šokiseisundis loogiliselt. "See probleem, mida kõnetegija tuleb esitama, halvab inimese nii ära, et olukorda ei hakata loogiliselt analüüsima," rääkis Kukk. "Inimesel ei teki isegi seda momenti, et oi, mul ei olegi seal pangas kontot," rääkis Kukk.

Petturi võib Kuke sõnul küll ära kuulata, aga kui hakatakse koguma andmeid või informatsiooni raha kohta, on asi kahtlane. "Pank näeb andmeid ise, mistõttu ei küsi pank kunagi inimesel kõne ajal kuhugi sisse logima või koode avalikustada," rõhutas Kukk. Sama kehtib tema sõnul politsei puhul. "Ma ei tea, kui reaalne on see, et politsei küsib teilt panga juurdepääsukoode," ning rõhutas, et kriitiline mõtlemine mängib pettustele ohvriks langemise osas üüratult suurt rolli. 

Kui pettus on juba toime pandud ning inimene raha kaotanud, siis on pangal võimalik pangal tehingutele teha tagasi kutsumised, kuid see on alati raskendatud. "Pank saab küll maksete või kaarditehingute puhul teha tagasikutsumised, aga Euroopa Liidu seadus ütleb, et see, kelle kontole on raha laekunud, peab andma nõusoleku, et seda raha tagasi saata," nentis Kukk ning lisas, et paraku liigub pettuste puhul raha kontolt kontole niivõrd kiiresti edasi, et seda pole võimalik lõpuks kuskilt kätte saada. 

Kui pangale jääb keegi petturi kahtlustusega silma, võetakse selle inimesega Kuke sõnul ühendust. "Oleme palju saanud selliseid vastuseid, et see on minu raha ja ma tean ise, mida sellega teen," nentis Kukk, kuid lisas, et petutegevustele pangas soosivalt ei vaadata. "Loomulikult rakendame peale küsitlust tihti meetmeid, et seda tegevust piirata. On ka juhtumeid, kus me oleme pidanud kliendisuhte lõpetama, kuna inimene eirab igasuguseid soovitusi ja ettepanekuid kahtlast tegevust mitte jätkata," rääkis Kukk.

Kui inimesel pole pangakontol palju raha, võidakse teda rünnata kiirlaenude pealepanekuga. "Kui raha ei ole, siis kiputakse kiiresti kiirlaene peale võtma ning neid välja kandma," tõdes Kukk ning lisas, et lahendamatuid olukordi petturite jaoks ei eksisteeri.

Internetipanga või kaardi puhul soovitab aga Kukk hoida limiite madalal. "Limiidid tuleb hoida võimalikult madalal, et kahju oleks võimalikult väike," rõhutas Kukk. Samuti ei tuleks raha hoida ühel kontol. "Raha võiks hajutada ka eri pankade vahel," nentis Kukk. Samuti on oluline funktsionaalsus. "Kui sa ei tee internetis oste, siis võta see funktsionaalsus maha. Nii ei ole petturil sinu kaardi andmetega kaardiga tehinguid teha," toonitas ta.

Kukk rõhutas, et üleüldiselt on olulisim kriitiline mõtlemine. Tema sõnul peab igaüks mõtlema sellele, kuidas end interneti keskkonnas kaitsta. "See on meile ikkagi väga võõras teema. Inimesed on endiselt kinni füüsilises maailmas, kus pidi käetkotti endale lähedal hoidma, et keegi seda ära ei võtaks," rääkis Kukk ning lisas, et kuigi taolist kuritegevust eksisteerib endiselt, on see aeg möödas. "Täna on küberkuritegevus võtnud füüsilise maailma arvelt oluliselt suuremad mõõtmed," nentis Kukk.