Vargsi ilmus 1990. aastatel eestlaste ellu uue mõistena tänaseks täiesti tavaliseks ja argiseks muutunud termin "ilukirurgia". Üheks valdkonna teerajajaks on tänagi edukalt praktiseeriv kirurg Peep Pree.

Pree abikaasa oli tolle aja mõistes silmapaistev kosmeetik ja osales edukalt ka võistlustel. "Eks kodus ikka räägitakse tööst ja ma olin ülikooli kliinikus üldkirurg. Õpetasin noortele tudengitele kirurgilist anatoomiat, kõikvõimalike operatsioonide tehnikat ja ilmselt sellise koduse jutuajamise peale see mõte tekis," meenutas Pree, kuidas tal tekkis tee keskenduda ilukirurgiale.

"Tartus iseseisvat esteetilist või plastilist kirurgiat ei tehtud. Siis tekkis mõte, mida rääkisin ka ülikooli kliiniku juhtidele, et ma võiksin kasutada oma vaba aega ja õppida, täiendada, et saaksin siis ülikooli kliinikus neid operatsioone siis ka teha. Kui olin ennast natukene Tallinnas, Soomes ja Ameerikas harinud, siis Tartusse tagasi tulles olid ajad nii keeruliseks läinud, et mingit võimalust natukenegi välimuskirurgiaga seotud patsientide opereerimiseks ülikooli kliinikumi pinnal enam ei nähtud. Aeg oli keeruline, voodikohti tuli hoida võimalikuks sõja olukorras ja kuna eriala oli ikkagi nii palju meeldima hakanud ja vaeva oli nähtud, siis tol ajal tundus, et mis see oma kliinik siis teha on," meenutas Pree, keda pretsedendi puudumine ei hirmutanud.

"Mul oli oma vendadega kooperatiivi tegemise kogemus olemas, Leningradi turul kapsaid müües. Mis see ettevõtlus siis ära ole. Ei künna, ei külva, ainult lõikad. Nii see mõte siis tuli. Aga eks ta tagantjärgi vaadates oli küll hulljulge plaan," tõdes Pree, keda kindla palga kaotamine hirmutas.

"Aga kui sa oled nii äge ja nii noor, siis sa ei karda midagi. Ja sul on nii äge partner nagu oli ennekõike mu abikaasa Endla ja loomulikult hea sõber, kolleeg ja kliiniku kaasasutaja doktor Ragnar Heido, kes oli väljapaistev onkokirurg, aga tundis ka huvi ja oli see mees, kes tõi siia liposuktsiooni ehk rasvaimu, mis on täna kasutusel kõikides ilukirurgilistes kliinikutes," sõnas Pree.

Pree esimene kliinik paiknes lasteaia ruumides. Esimene lõikus, mille Pree oma erapraksises tegi, oli alalaugude plastika operatsiooni. "Olen olnud abielus ühe naisega, nii et olen tõesti naiste usku, aga öeldakse, et kui sa äri teed ja päeva esimene kauba ostja on meesterahvas, siis see pidi õnne tooma. Vähemalt kapsaturul räägiti nii ja minu esimene patsient oli meesterahvas," meenutas Pree.

Silmaümbruse ja laugude kirurgia oli ja on Pree sõnul üks peamisi muresid, millega kliinikusse pöörduti. "Ka kõige paremad ja kallimad kreemid ei ole veel tänasekski nii palju arenenud, et kirurgi tema kõrge trooni pealt maha lükata. See ei ole enam võib-olla nii kõrge, sest kõikvõimalike preparaate on, mis aitavad vananemisprotsessi aeglustada ja edasi lükata," tõdes ta.

1990. aastateks oli ka rinnakirurgia buum maailmas kindla koha leidnud. "1991 tegi doktor Raie minu tagasihoidlikul assisteerimisel esimese silikoonrinnaproteesi operatsiooni. See buum läks ikka täiega käima. Loomulikult ei olnud esimestel aastatel patsientide hulk võrreldav näiteks Soome kolleegi kuu või aasta operatsioonide arvuga, aga ütleme, et 2000. aastate alguseks lõikasin ma kuus rohkem rinnaoperatsioone kui minu Soome kolleeg," rääkis Pree.

Pree tõi välja, et keskealistele, ja natuke noorematele eriti, on kindlasti arusaamatu, kuidas sellest, et sul on plastmassist tissid, ei rääkinud 90ndatel aastatel mitte keegi. "Enamik soovi olid sellised, et tahaks küll rindu suuremaks, aga niimoodi, et mitte keegi aru ei saa. Et isegi mees ei saaks aru. Siis ma ütlesin tavaliselt, et nii lolli meest, kes sellest aru ei saa, ei tasu küll pidada," muigas Pree.

"Täna on niimoodi, et keegi väga ei häbene näidata minu silmis täiesti kohutavaid, aga inimese silmis ilusaid tulemusi kogu ühiskonnale. Küll OnlyFansis raha eest või TikTokis niisama. Inimesed on nii palju muutunud," tõdes Pree.