Narva-Jõesuu jättis Ivar Põllule tugeva mulje sajandivahetusel, kui ta käis koos Urmas Vadiga näitekirjanike koolitusel, mis toimus Narvas. "Ööbimine oli siin Narva-Jõesuus. Kogu see, et siin jõe ääres istud ja siis teisel pool jõge on hoopis teine riik ja piirivalvurid vaatavad sind – see kõik jättis väga sügava mulje."

Narva-Jõesuud kutsuti kunagi päriselt Hungerburgiks ehk näljalinnaks. "Väidetavalt saksa kalurid tulid siin maale ja siin ei olnud midagi süüa. Jõe teisel kaldal oli aga Maageburg ehk viletsuse linn, mis polnud ka nagu parem – suhteliselt vaene kant," rääkis lavastaja.

Narva-Jõesuu oli tsaariajal, mil sinna kuurort rajati, väga vaene koht, maa oli kehv ning ainsateks elatusallikateks olid kalastus ja pisuke kaubandus. "Tsaaririigi töösturite rahadega ehitati siia tohutu kuurort, sest see oli Peterburile hea lähedal, Itaaliasse oli palju pikem maa sõita," sõnas Põllu

Pärast teist maailmasõda hävines suur osa tsaariaegsest puitarhitektuurist. "Nõukogude ajal ühelt hetkel ehitati ta projekti korras üles, ehitati palju pioneerilaagreid ja iga šeffim asutus esitas siia oma puhkekodu," jätkas Põllu.

Narva-Jõesuus asub praegu kasutuna seisev omaaegne ülimoodne Mereranna puhkekompleks. "Omal ajal oli see väga moodne, kõige paremini projekteeritud hoone, aga praegu on ta sellist arhitektuurilist veidrust täis, tänapäeval keegi enam sellist asja ei ehitaks. Absoluutselt kõik toad on mitte merevaatega, merevaatega on vaid koridorid," märkis Põllu.

Kompleks oli algselt ehitatud Narvas asunud metalli- ja sõjatööstuse puhkekoduna, kuid hoone valmimisel võttis üleliiduline sõjatööstus koha üle ning sellest sai Nõukogude Liidu sõjatööstuse suvila.

Hungerburg 2024 üritabki publikule näidata laguneva hoone kustunud hiilgust ja kasutada ära võimalikult palju kõiki kompleksi ruume: tantsusaale, randa, numbritubasid. Teatrisaalina võetakse kasutusele ka näiteks bassein. Lavastaja Renate Keerdi sõnul oli kogu ruumi grandioossus aukartust äratav. "Oli selline katedraali sisenemise tunne. Alguses oli jutt, et oleks võimalik vett siia sisse lasta, mul oli lavastuse lõpp kohe olemas, aga siis selgus, et ikkagi ei saa," rääkis ta.

Paljudele näitlejatele on Hungerburgi raames Narva-Jõesuus viibimine olnud üllatusi täis kogemuseks. "Ma ei teadnud, et tegemist on sellise rannalinnaga. Minu üllatuseks on see hästi armas, väga loodusrohke paik," kommenteeris näitleja Alice Siil. Maarja Johanna Mägi märkis, et tema polnud varem Ida-Virumaal eriti käinud. "See on nii huvitav, ikka nii teistmoodi kui ülejäänud Eesti."

Rannas toimub lavastus, mis on inspireeritud briti fotograafi Martin Parri töödest. "Alguses oli see mõte, et ei tea, kuidas me piirame päris päevitajad ja näitlejad ära. Aga seda ei olegi vaja, päris päevitajad on ka väga head tegelased," sõnas Põllu. "Meid huvitas just see, et kui inimesed käivad kaheksast viieni tööl iga päev ja siis on kaks nädalat puhkust, seda suveaega siin Eestis, et kuidas sa siis puhkad ja kui väga sa ootad, et sa selle enda, kelle sa töökäigus ära oled andnud, sa nüüd tagasi saad," kommenteeris näitleja Karl Robert Saaremäe.

Hungerburg 2024 toimub Narva-Jõesuus 14.–18. augustini.