Hvostov: meestel on mingi surematuse tunne, see on meie needus
Ajakirjanik Andrei Hvostov rääkis saates "Mehed, hakkame elama!", et väikestel poistel on enesealalhoiutung välja lülitatud ning mõnedel meestel ei lülitu see kogu elu jooksul sisse. Tema sõnul on meeste needuseks tõdemus, et nad on igavesti noored ja nendega ei saa midagi halba juhtuda, isegi kui nad kogu elu enesehävituslikult käituvad.
"Tõenäoliselt mul on lihtsalt head geenid, minul mingeid isiklikke teeneid sellega ei ole, et ma kõbus välja näen," põhjendas ajakirjanik Andrei Hvostov, kuidas ta oma vanuse kohta nii hea välja näeb.
"Mu isa jooksis veel 70-aastaselt katuseharja peal, kui oli vaja mingeid katusetöid teha. Isa mõtles ka toona, et see jääb igavesti nii, aga möödus kümme aastat ja ta liikus vaid rulaatoriga. Ärakukkumised võivad juhtuda väga ruttu, nii et väga ei tohi teiste väljanägemist kiita. Tegelikult käitus mu isa ennasthävitavalt, alkoholi tarbimises ta üldse ennast tagasi ei hoidnud, ta jõi ikka kohutavalt palju ja töötas kaevurina, see on ime, et ta üldse nii pikalt nii hästi funktsioneeris."
Hvostov on oma elus jõudnud tõdemuseni, et meesterahvas peab alkoholi tarbimise lõpetama hiljemalt 40. eluaastaks, see on kõige ülemine piir. "Tegelikult võiks isegi varem, aga enamikel meestel on selline surematuse tunne, et minuga ei saa midagi juhtuda, ma võin ennast hävitada, aga ma ikka jaksan, see ei too mingeid fataalseid tagajärgi. See on meeste needus."
Poistel on see enesealalhoiutung kas välja lülitatud või vähe arenenud ja Hvostovi on aastaid huvitanud, kui kaua see kestab. Väikese poisina kõrgelt hüppamised, rula- ja rattatrikid, teismelise eas kõik need tundmatus kohas vettehüpped. "Paljudel meist kestab see aga pärast teismeliseiga ka edasi," lisas ta.
Hvostov toob välja Uhhuduuri-mehed, kes on tema ülikoolikaaslased ja kes aeg ajalt avameelselt räägivad, mis neil on reisidel juhtunud.
"Ma imestan, et nad ikka siiamaani suudavad veel midagi nii riskantset teha. Nende esimesel reisil Himaalajast alla laskudes proovis üks neist, mis kiiruse ta jalgrattal mäest alla laskudes sisse saab ja sai isegi vist 120 kilomeetrit tunnis. Ma räägin praegu mehest, kellel oli tol hetkel perekond ja mitu last. Ma olen arvamusel, et paljudel meestel see enesealalhoiutung üldse sisse ei lülitugi," ütles Hvostov.
Lõpliku otsuse alkoholi enam mitte tarbida tegi Hvostov 2018. aastal, aga enne seda hakkas ta juba alkoholitarbimist piirama.
"Mulle alkohol väga meeldis ja meeldib siiani, aga minu suhe alkoholiga läks selle nahka, et mina ei meeldinud enam alkoholile. Mul tekkisid tohutud pohmellid juba joomise käigus. Lisaks depressioon ja meeleolu langus. Alkohol ei ole depressiooniravim, alkohol põhjustab depressiooni," on ta kindel.
"Kui teie sõber on otsustanud alkoholist loobuda, siis olge toetavad ja ärge hakake teda pilkama," pani Hvostov südamele kõikidele meestele ja jagas oma kogemust, et kui ta enam ei tahtnud alkoholi juua, aga soovis vältida teiste kõõrdpilke, siis lisas ta veele natuke veini värviks või jõi alkoholivaba õlut, ütlemata teistele, et see on alkoholivaba.
"Üldiselt ei olda väga mõistvad, kui sõber enam ei joo. Põrsas, kes püherdab ise poris, tahab, et ka teised oleksid seal. Seda pole vaja sõpradele rääkida, et teate, mehed, ma nüüd enam ei joo, nii on kõigile lihtsam."
Kui inimene on pool oma elust tegelenud oma tervise laastamisega, siis kas ta saab Hvostovi sõnul ausalt nõuda ühiskonnalt, et elu viimase kolmandiku-neljandiku Tervisekassa tasuks kõik tema raviarved ja koormaks sel moel üle meditsiinisüsteemi. "See on noorema põlvkonna maksumaksjate suhtes sigaduslik käitumine," leidis Hvostov.
"Kui naised vaatavad meie käitumist, siis nende silmis on ka suur nõutus. Näiteks 40-50. aastastel meestel käib Ironmani üritustel ja maratonidel enese tapmine."
Hvostov püüab käia nii tihti kui võimalik basseinis, sest kaelavalud on tingitud arvutiga töötamisest. Oma lapse ema käest sai ta hea motivatsiooni sportimiseks, kui naine ütles talle, et ujumine on ainus spordiala, kus ei esine traumasid või esineb väga vähesel määral. Samuti sõidab Hvostov võimalikult palju jalgrattaga. "Võimalusel kõnni alati trepist, ära sõida liftiga," soovitas ta.
Pummeldamisest vabaks jäänud aja pühendab ta nüüd eneseharimisele, muuhulgas õpib prantsuse keelt.
"Eesmärgiks lükata edasi Alzheimerit ja pikendada oma tervena elatud aastaid. Ma olen kohustatud elama nii, et järeltulevad põlved ei peaks kulutama ressursse minu ülalpidamiseks ja minu hooldamiseks. Meie väikesearvuline noorem põlvkond lihtsalt murdub pooleks seda tehes."
"Ärge rikkuge oma lähedaste tuju iseenda tujutsemisega ja ärge laske ka neil oma tuju rikkuda, hoiame teineteist. Kui su lähiümbruses on suhted korras, selle nimel tuleb teha sihipärast tööd, siis see aitab väga palju. Sul on hea tuju koju minna, sind ootavad seal naeratavad inimesed ja sina naeratad neile vastu," õpetas Hvostov, kuidas pikendada oma tervena elatud aastaid.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Mehed, hakkame elama", intervjueeris Kaidor Kahar