Reportaaž. Pirita Velodroomil käivad filmi "Meie Erika" võtted
2026. aastal jõuab kinoekraanidele mängufilm "Meie Erika", mis räägib olümpiavõitja, jalgratturi ning poliitiku Erika Salumäe elust. Kolme Balti riigi koostööfilmi režissöör on tudengi-Oscariga pärjatud German Golub. Kui suve esimeses pooles filmiti Tallinnas, Tartumaal ning Ida-Virumaal, siis juulis töötas võttemeeskond peamiselt Lätis ja Leedus. Nüüdseks on kaameratega jõutud tagasi Eestisse, täpsemalt Pirita velotrekile.
Võtteplatsil on hulganisti retrorattaid, näitlejatel on seljas vanad spordidressid ning velotrekile on üles tõmmatud punalipud. Sellises nostalgilises miljöös filmitakse parasjagu 1986. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlust, kus Erika Salumäe võistleb oma peamise konkurendi, lätlanna Galina Jenjuhhinaga.
Filmile on oma nõusoleku andnud ka Salumäe ise, lisaks on olümpiasangar stsenaariumi konsultant. "Meie Erika" režissöör on German Golub ning produtsendid Marju Lepp, Manfred Vainokivi ja Armin Karu.
Produtsent Marju Lepa sõnul kohtusid nad Golubiga ühe teise filmi võtetel ning juba seal märkas Lepp, et noormehel on palju potentsiaali ja töökust. "Me kohtusime Germaniga filmi "Hüvasti, NSVL" (2020) võtetel, kus ta jäi oma asjalikkusega hästi silma. Rääkisime, et kui ta tahab ise hiljem oma filmi teha, siis ühendame jõud," meenutas Lepp. Tema sõnul plaanis Golub algselt Salumäest teha lühifilmi, kuid hiljem mõisteti, et tegu on niivõrd mastaapse looga, et sellest tuleks kindlasti teha täispikk linateos.
Salumäe teekond olümpiakullani pole olnud kergete killast ning Marju Lepa sõnul on tegu inspireeriva looga. "Selle filmi eesmärk on eeskätt välja tuua tuhkatriinu lugu, mis kinnitab, et ükskõik, kes sa oled, sul on võimalus. See võiks olla kõigile innustav," rääkis Lepp. "Meie Erika" tegemise juures peab Lepp kõige keerulisemaks tehnilist plaani. "Trekisõidu filmimiseks kasutatavad kaamerad on keerulised lahendused, mida katsetati kaua. Nendega pole varem tööd tehtud," nentis Lepp.
Filmis kehastab Salumäed Karolin Jürise, kes on muuhulgas mänginud peaosa Helen Takkini filmis "Elu ja armastus". Rolli jaoks valmistus Jürise ette väga põhjalikult: ta hakkas intensiivselt trenni tegema, käis eratreeneri ning toitumisnõustaja juures. Lisaks on Jürise läbi lugenud kõik Salumäest ilmunud elulooraamatud, intervjuud ja spordireportaažid ning võtnud vene keele tunde. Samuti on näitlejal uus soeng, et rohkem Salumäe moodi välja näha.
Produtsentide Manfred Vainokivi ning Armin Karu hinnangul on Jürise end peaosatäitjana hästi tõestanud. "Ta on 100% Erika. Karolin tahab alati kõike ise teha: ise sõita, ise kukkuda," naeris Vainokivi. Armin Karu lisas, et Jürise käis Erikal Hispaanias külas. "Nad said seal omavahel üllatavalt hästi jutule," nentis Karu.
Kuigi näitlejatel on profiratturitest kehadublandid, tuleb peaosatäitjatel ikkagi ka endal väga suur töö ära teha: nad peavad olema vastupidavad, kuna dublante kasutatakse ainult tehniliselt keerulistes sõitudes. "Muidugi tahame me näitlejat hoida, et mitte neile liiga teha," nentis Lepp.
Kõiki sõite tuleb filmida mitu korda: esmalt näitlejatega ning siis dublantidega, et saada igast sõidust mitu kaameranurka. Karolin Jürise kehadublant on Liisi Alamaa, kes on sõitnud nii velotrekil kui ka tegelenud profispordiga maanteesõidul.
Kuigi Alamaast tehakse peamiselt vaid kaugvõtteid, kannab ta võtete ajal Jürise järgi tehtud näokatet. "Maski kandmine tundub hullem, kui see tegelikult on. Aga kõige tähtsam on see, et pingutuse ja sõidu ajal saaks korralikult hingata," muljetas Alamaa. Maskiga olles Alamaa süüa ei saa, vaid tarbib smuutisid ja jogurteid, kuna näokate peab peal olema terve võttepäeva, ligikaudu viis kuni seitse tundi.
Mask valatakse esmalt kipsist vormi ning selle pealepanek võtab tund, kuna see tuleb näole kleepida. Grimmeerija Iris Münteli sõnul on tegu justkui kahe näo kombinatsiooniga. "Kõigepealt võtsime me jäljendid mõlema naise näost. Täiesti üks-ühele Karolini näoga maski me Liisile peale kleepida ei saa, silma ning nina kohad tuleb ikka alles jätta, aga oluline on see, et üldplaanis oleksid näha tugevamad Karolini näojooned," kommenteeris Müntel.
Film on sündinud kolme Balti riigi koostöös ning mitmeid olulisi rolle mängivad näitlejad Lätist ja Leedust. Salumäe konkurenti Galina Jenjuhhinat kehastava Milena Miškevitša sõnul polnud tema Salumäest varem midagi kuulnud, kuid Läti vanema põlvkonna inimesed teavad ratturit hästi. Näitlejanna sõnul on kõige suurem väljakutse filmi tegemise juures trennid, kuna iga sõitu tuleb filmida mitu korda. "Sama sõitu filmitakse eri nurkadest, see on väga raske. Alguses olin väga hirmul ja värisesin korralikult peale iga kordust. Nüüd on aga olukord parem ja ma arvan, et pärast seda filmi sõidan ma rattaga palju rohkem," muljetas Miškevitš.
Üht Salumäe treenerit, Stanislav Solovjovi kehastava Rodion Kuzmini sõnul hakkas ta rolliks valmistuma selle aasta märtsis. Kuzmini hinnangul on Salumäe ja Solovjovi suhte lugu väga dramaatiline, mistõttu oli karakteri jaoks eeltöö tegemine raskendatud. "Erika ja Solovjovi suhe oli väga keeruline. Raske on eristada, kus oli treener ja kus armuke," rääkis Kuzmin ning lisas, et piir, mille Solovjov ületas, mängis olulist rolli Salumäe ja tema treeneri suhetes.
"Ei Salumäe ega Solovjov ei tahtnud üksteisest filmi jaoks rääkida. Nii ei näe ka mina välja täpselt nagu Solovjov. Kogu nende suhe on välja mõeldud, kuna me ei tea täpselt, mis juhtus," rääkis Kuzmin ning lisas, et režissööril oli olemas vaid kolm-neli fotot Salumäest ja tema treenerist, millele suhte narratiivi üles hakata ehitama. "Kui päris Solovjov seda näeb, siis ta arvab kindlasti, et see on vale, aga minu jaoks see nii ei ole. Kui nad peale seda filmi kohtuksid ja oma loost sotti saaksid, siis see oleks väga tore," nentis Kuzmin.
"Meie Erika" jõuab kinolinadele 2026. aastal, paralleelselt on Salumäest valmimas ka dokumentaalfilm.