"RMK metsamajad ja -onnid on väga pika ajalooga ja uusi ei rajata kuigi sageli, küll aga rajatakse uusi matakaradasid," ütles RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo.

RMK-l on 20 matkamaja, kus tuleb teha eelnev broneering ja küsida võti, matkaonnidesse eelnevalt broneeringut teha pole vaja. "Metsamajade põlengud ei ole tavalised juhtumid ja neid ei juhtu igal aastal," kommenteeris Rammo Kilingi-Nõmme matakamaja, mis on lausa kahel korral põlema läinud.

"Meil on looduses ligi 700 objekti, mis koosnevad 8300 ehitisest, mis pakuvad inimestele liikumis- ja puhkamisvõimalusi ning suunavad inimesi metsas õigetel radadel liikuma. Kui vaadata läbi 20 aasta, siis inimesed on muutunud pigem hoolivamaks, aga muidugi on ka ekstreemseid juhtumeid, kus põrkutakse objektil omavahel, kus tuleb meie ego mängu, et mina tahan ja see on ainult minu oma või kus siis tõesti toimub lõhkumist ja põletamist, selliseid juhtumeid kahjuks ka tõesti on," lisas Rammo.

Metsaonn on majake looduses, kus uks on igal ajal lahti ja maksta ning broneerida pole vaja. Onni puhul kehtib reegel, et sinna võivad halva ilma puhul kõik sisse minna.

Metsamajade puhul on Rammo sõnul mõeldud sellele, et meil on peresid ja meil on ka autoga liiklejaid, kes ei tee pikki mitmepäevaseid retki, vaid teevad ühepäevase väljasõidu ja otsivad peavarju ning telk ei pruugi alati neile sobida.

Erinevate majade mõte on Rammo sõnul see, et kui me rajame midagi metsa, siis mõeldakse väga erinevatele gruppidele, nii neile, kes soovivad ainult katust pea kohale kui neile, kes tahavad natuke suuremat mugavust.

Kui metsaonn on tasuta ja uks on alati lahti, siis metsamaja kasutus maksab. "Hinnad on väga erinevad, 50-170 euroni ja sõltub mugavusest."

Nii onni kui maja puhul kehtivad kodukorrareeglid, kus on kirjas, mida võib ja mida ei tohi teha. "Looduses võiksid ainsad mõnuained olla loodushääled, seltskonna omavahelised jutud ja ilusad vaated."

Rammo sõnul on vähem avastatud paigaks näiteks Karula rahvuspark, kus on põnevad maastikud, huvitav kultuuripärand ning vaikne ja rahulik.

"Viimase viie-kuue aasta keskmine kulu kogu sellele tegevusele, looduses liikumise võimaldamisele ja inimeste teavitamisele on umbes kaheksa miljonit eurot aastas. Kõige kallimad ehitused on vaatetornid. Ligi pool miljonit eurot võib üks vaatetorn maksta, näiteks Tellingumäe Valgamaal või siis Pärnumaal Rannametsa-Tolkuse maastikukaitsealal olev torn. Need on väga tänapäevased, turvalised ja ka visuaalselt väga kaunid tornid," lisas Rammo.

Laudteed maksavad kümnest tuhandest eurost saja tuhande euroni. "Kõik sõltub raja pikkusest ja kasutatavast materjalist. Väga palju on käsitööd, eriti kui ehitame soo või raba peale."

Tornide ehitamisel kasutatakse põhikarkassina aina rohkem metalli. Selliste kombinatsioonide puhul, kus on kasutatud metalli ja puitu, võib ehitise eluiga olla Rammo sõnul isegi 30-50 aastat, sõltub sellest, kui palju metalli on konstruktsioonis. "Puittorni puhul me kümnendal aastal juba muretseme. Puidust laudteede puhul me ka juba seitsmenda aasta järel hakkame vaatama sellise pilguga, et kui suurt remonti see vajab."

"Meil on RMK matkatee, mis läbib Eestit kolme haruna ja on tänaseks jõudnud juba ka Hiiumaale. Lõuna-Eestis on paljude tõusude ja laskumistega matkarajad, matkatee teine haru liigub Ähijärvelt läbi Aegviidu Perakülla. Kui tahta ennast proovile panna, siis palju põnevust pakub ka meie kõige uuem matkarada, mis tuleb Ida-Virust ja läheb Matsallu," tutvustas Rammo.

"Kõige mõnusam on matkata septembris-oktoobris, kui pole veel külm, pole putukaid ja ei ole nii palav," lisas ta.