Loomaarst: lemmiklooma ei peaks valima moe järgi
Eesti Loomaarstide Koja nõukogu liige Julija Abram rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, missuguseid muudatusi loodetakse näha praeguses loomakaitseseaduses. Lisaks tuli juttu suurematest väärsammudest, mida inimesed oma lemmikutega seoses teevad.
"See seadus on aegunud, loomade staatus on muutunud. Kui vanasti olid koerad-kassid rohkem tööloomad, siis nüüd on nad järjest rohkem lemmikloomad, pereliikmed – see vana seadusandlus ei kõneta enam inimesi, tahetakse karmimalt," rääkis Abram.
Palju teevad Abrami sõnul muret inimeste hooletuse tõttu tekkivad kassikolooniad ja -populatsioonid. "Mõistlik on see loom lasta ära steriliseerida, kui ei ole soovi saada järglasi. Seejuures korterites ja linnas see ei ole nii suur probleem, kui see loom elab korteris ja ta ei pääse välja. Probleem on rohkem nende maakassidega, inimestega, kelle kassid käivad aktiivselt väljas, kes lõikusest ei tea midagi või ei taha midagi teada, ja need loomad paljunevad kontrollimatult."
"See on probleem, sest loomakaitsjad tahavad loomulikult päästa need loomad, siis me üritame suruda nad väiksesse puuri, teha nad kodukassideks, kelleks nad ei ole loodud, nad ei saa sellega hakkama. Ja siis loomakaitsjad saavad kurjaks, kui loomaarstid otsustavad, et selle looma elamisväärset elu ei ole võimalik tagada nii, et ta on korteris," rääkis Abram.
Kassiteod
Inimesed ei tunneta ega tea Abrami sõnul tihtipeale, mida nende lemmikutest kassid vajavad. "Kassid teevad kassitegusid, sest neil on igav. Kui need on need pahad kassiteod ja inimene ei saa aru, mida kass vajab ja ei taga neid vajadusi, siis kass hakkabki lollusi tegema."
Enamik ei tea Abrami sõnul ka seda, et kui kodus on kaks kassi, siis peab nende jaoks olema kolm liivakasti erinevates kohtades. "Sul peavad olema kausid erinevates kohtades, söök ja jook eraldi, mänguasjad eraldi. Sa pead kogu aeg vahetama, pakkuma neile seda jahiinstinkti mängu, mitu erinevat tasandit. Enamik ei tea sellest mitte midagi, annab kassi ära, kuna ta pissib-kakab valesse kohta."
Koerad ketis
Uue seadusega loodetakse keelustada ka koerte ketistamine. "Koer on sotsiaalne loom, kes tahab oma inimest. Ma ei ütleks, et nad on nii väga valvekoerad enam, võib-olla vanade inimeste jaoks, aga noortemate jaoks pigem mitte," rääkis Abram.
Korteris koera pidades tuleb loomale võimaldada piisav aktiivsus. "Valida endale loom, kelle elutempo ja temperament on selline, mis sobib inimese temperamendiga kokku. Kui sa elad selles väikeses korteris ja sul on ükskõik, mis tõugu koer, kes on aktiivne ja sa käid ise ka temaga aktiivselt väljas – ei ole probleemi. Vaimne stimulatsioon, keskkonna rikastamine – see on see, mida loom vajab," kinnitas Abram.
Inimesed valivad endale lemmikloomi aga pigem väljanägemise järgi ja selle järgi, mis on moes. "Igasugused lömmninalised tõud, mis on ülinunnud, ülisõbralikud, aga nad piinlevad ja kannatavad. Ja siis söödetakse nad veel paksuks ka, mis täiendab selle looma kannatusi. Keegi ei peaks valima endale looma selle järgi, mis on moes – kõik ei pea omama loomi. Looma omamine on privileeg, mitte kohustus," sõnas loomaarst.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "R2 Hommik", intervjueerisid Bert Järvet ja Jüri Muttika