"Kuskil kevadel, suve alguses ma juba otsustasin, et hakkan lõpetama, et on aeg. Aga ma olen juba mõnda aega seda mõtet mõelnud, mu oma pere juba naerab. Kunagi ma ütlesin perele, et lähen pensionile siis, kui minu Tallinnas elav kõige vanem lapselaps läheb 1. klassi, aga sellest on juba kümme aastat möödas. Ma olen ilmselt seda juttu suusoojaks rääkinud kogu aeg," muheles Mall Mälberg, kes mõned päevad tagasi pensionile läks.

Mälbergi esimene mulje oli see, et hommikul ei pea tormama ega kella enam vaatama. "Panen hommikul raadio mängima ja tuttavad inimesed räägivad, kõik on nagu varemgi, aga teistmoodi on tõesti nüüd see, et ma ei pea mitte midagi enam tegema selles mõttes, et see on mu kohustus."

"Paljud uurisid mu käest, et mis sa nüüd homme teed, justkui ma oleksin 30-aastane ja otsiksin ruttu uut töökohta," muheles Mälberg. "Muuseas, tööpakkumisi tuli ka, aga neile ma ütlesin ära."

Pensionil olles plaanib Mälberg sõpradega kokku saada ja ka reisida. "Praegu on mul augustiks igasuguseid kohtumisi kokku lepitud. Töötamine pole tegelikult kunagi mind reisimast takistanud, pigem jääb reisimist vähemaks vanuse ja koerakese pärast. Reisida tahan veel kindlasti, paar reisi on juba paika pandud. Siis mõtlen, mida on korteris vaja teistmoodi teha," loetles Mälberg, millega ta nüüd oma päevi sisustama hakkab.

"Võib olla ma võtan oma tempo nii aeglaseks, et üks või kaks asja täidavadki terve päeva ja siis võibki tunduda, et kuhu see aeg kadus, aga seda ma veel ei tea."

Mälberg oskab veendunult öelda, millal oli ta oma elu kõrgvormis. "Ma tean ühte suvepäeva, ühte hetke, ma olin siis 38-aastane, kui mulle see mõte pähe tuli, et ma olen nüüd tipus. Ma teadsin kõike, mida ma tahtsin teada, olin absoluutselt kõigega kursis. See oli ka mu enesekindluse tippaeg. Muidugi infovool oli tol ajal kordades väiksem. Mu elu oli sätitud, perekond ja lapsed, kõik oli paigas," meenutas Mälberg.

Hiljem on ta mõelnud, et ajakirjanikel ongi tipphetk 40. eluaastatel. "See on aeg, mil sa kõike sisse võtad ja siis hakkab tempo pisut langema. Pärast aitavad kõik su kogemused, sidemed veel paarkümmend aastat ja siis ilmselt tuleb küll tempolangus. Aga igaühel on see isemoodi."

Mälberg on enda sõnul elanud nii, et on kogu elu teinud seda, mida on tahtnud. "Ma olen õnnelik, et mu huvid, hobid ja töö kõik kattusid. Kõik ajad mu elus on toredad olnud."