"Muutus sai alguse neli aastat tagasi ja kõige rõõmsamas kontekstis võib selle kokku võtta sõnadega uus naine," ütles reisisarjast "4x4" tuttav reisisell Väino Laisaar. "Uue elukaaslasega kokku hakkamise tuhinas tekkis minus meeletu entusiasm, jõud ja pealehakkamise tahe ja peaaegu üleöö sai mitte väga liikuvast ja teleka ees tiksuvast mehest inimene, kes hakkas käima aastas umbes 1000 mõtestatud jalalist kilomeetrit. Ostsin endale isegi spetsiaalse spordikella."

Liikuma hakkamine oli üks teema, aga mingil põhjuse muutus drastiliselt ka tema söömisharjumus. "Kui ma varasemalt hommikul üldse ei söönud ja päeva peale vaatasin siis, kust tanklast ma kiirelt midagi ampsata saan ja õhtul istusin jälle mingi suure pajaga teleka ees, siis nüüd hakkasin hommikul sööma, drastiliselt vähendasin söögi kogust ja tõstsin söögikordasid."

Tema sõnul on alla võtta jube lihtne, see on puhas matemaatika, aga teda on ree peal hoidnud ütlus, et alla võetakse köögis ja vormi saadakse saalis.

Meeletult suure abikäe ulatas ka Covid. "Kaua sa ikka kodus tiksud ja mitte midagi ei tee. Hakkasime iga päev erinevaid matkaradasid tegema," meenutas Laisaar. "Ma hakkasin ka jooksma, mida ma polnud kunagi varem teinud. Leppisin iseendaga kokku, et jooksen täpselt nii palju, kui jaksan ja tõusud võtan alguses kõndides. Punnitades mul kaob motivatsioon kohe ära. Tee nii kaua kuni sul on huvitav, siis sa tahad järgmine päev ka minna, muidu tõmbad ennast rihmaks ja ei viitsi enam."

Veel toob Laisaar välja, et suureks abimeheks oli ka see, et teleka ees närimise harjumuse vahetas ta elukaaslasega õhtuse kõndimise vastu. "Närid ju igavusest. Vahetad selle igava istumise tunniajase jalutuskäigu vastu. Mingil hetkel tekib juba harjumus ja keha tahab juba minema hakata. Minu jaoks on oluline ka õige varustus."

Laisaar hakkas detsembrikuus tegutsema ja järgmise aasta aprilliks ehk ligi viie kuuga võttis ta 29 kilo alla. "Kõik mu äge matkavarustus, mis oli kappi valmis ostetud, nendega polnud enam midagi teha."

Õhtused kõndimised olid selles suhtes ka väga head, et sai oma päeval tekkinud mõtted lõpuni mõelda.

Laisaar on ka tähele pannud, et kui tal muidu on väga raske aega maha võtta, siis sel hetkel kui ta tõmbab hommikul metsalaagris võrkkiige kahe puu vahele ja siis sinna sisse istud, jääb aeg seisma. "Võtan oma kruusi ja ma võin istuda seal tundide viisi. Aga võrkkiige ülespanemise initsiaator on ikkagi elukaaslane."