23-aastane Indra Ottis ja 22-aastane Angela Absalon on mitmes mõttes sarnase tausta ja elukäiguga noored. Mõlemad töötavad jõusaalis treenerina, jälgivad hoolikalt, mida suhu pistavad ning omavad sotsiaalmeedias märkimisväärset järgijaskonda. Absalon veab lisaks ka palju kriitikat pälvinud sotsiaalmeedialiikumist #Ajuloputus, mis levitab muuseas vandenõuteooriaid vaktsiinide, kraanivee ja isegi rapsiõli kahjulikkuse kohta.

Ottis ja Absalon kannatasid enda sõnul aastaid tõsisete söömishäirete all, otsisid abi peavoolumeditsiinist, aga tulutult. Kuni avastasid lihatoidu dieedi ehk karnivoorluse. 

"Kui sa hakkad vaikselt samm-sammult minema, nagu mina koos puuviljade, marjade ja piimatoodetega läksin, polegi see muutus nii drastiline. Need, kes oma jama toidu pealt kohe täielikult karnivoorluse peale lähevad, [söövad] ainult liha muna ja piimatooted näiteks, võivad esimestel nädalatel seedeprobleeme tähendada väsimust – keha hakkab ennast puhastama ja programmeerib ennast nii-öelda ümber," kirjeldas Absalon. 

"Mul oli kuu aega ikka väga väga suur nõrkus – ma ei jõudnud trennis käia, väsimus, aga ma olin lihtsalt nii meeleheitel juba, et oma terviseprobleemidele lahendust leida. Siis ma ütlesin, et ma kannatan selle ära ja lõpuks saadki sellest halvast enesetundest üle ja on natuke uuestisündimise tunne. Mõte on palju selgem, energiat palju rohkem, enesetunne muutus paremaks, kõhuvalud läksid ära," meenutas Ottis. 

Nähes kõrvalt, kuidas lihadieet parandab und, enesetunnnet ning vabastab üleliigsetest kilodest, hakkasid ka Kevin Sarapuu ja Rauno Liiva karnivoorlusega katsetama. Nad lülitavad oma menüüst välja kõik värske – puuviljad, köögiviljad ja juurikad –, lõpetavad päevapealt teraviljatoodete söömise ning kehtestavad nulltolerantsi kõiksugu süsivesikutele, sealhulgas maiustustele. Selle asemel toituvad nad üksnes loomsetest saadustest nagu muna, või ning toorpiim, mida hangitakse turult ja sageli otse talunikelt.

"Meil on mõnel päeval hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök üks ja sama – ei söö hommikuks võikusid või midagi sellist, kõik võib olla mõnikord muna, muna ja muna," märkis Kevin Sarapuu. "See ajavõit, mis meil on, on metsik. Kui sa teedki erinevaid toite, pead tihtipeale nii palju aega sinna panustama," sõnas Rauno Liiva. 

"Pealtnägija" külaskäigu ajal on karnivooridest paarid äsja turul käinud. Turult tulid muu hulgas kaasa veiseliha, veisemaks, lambapõsk, hakkliha, toorpiim ja kanamunad. Näiteks Angela Absoloni ja Rauno Liiva peres läheb iga päev käiku umbes liiter toorpiima ja kümme muna. 

Indra Ottis tõdes, et tal oli oma perekonnale väga raske oma uuest elustiilist rääkida. "Minu pere on pigem teist usku, taimeusku, see tekitas alguses ka palju konflikte. Eks vahepeal on siiamaani tulnud, aga me oleme kuidagi ühisel arusaamal, et sa teed, mis sulle sobib, ja ma teen, mis mulle sobib," rääkis karnivoor. 

Täiesti eraldi peatükk, mis isegi kogenud karnivoorid kahte leeri jagab, on kõikvõimalik siseorganite toorelt söömine. Kui Kevin Sarapuu ja Indra Ottis on enda sõnul veel alles algajad, siis Angela Absalon õpetab oma videopäevikus järjepidevalt, kuidas süüa toorest neeru või muid elundeid. "Põhiline, mis mulle meeldib, on veisemaks," kiitis ta.

Ottis on tänaseks lihadieeti pidanud kaks aastat. Angela ja noormehed veidi üle aasta, kuid nad kõik ütlevad, et elu on omandanud täiesti uue kvaliteedi, mida on seni kinnitanud ka vereanalüüsid. "Pealtnägija" palvel noorte lugudega tutvunud perearst Le Vallikivi see jutt aga ei veena. 

"20ndates võivad inimesed endale praktiliselt kõike lubada – kõiki tarbimisharjumusi, ööd ja päevad läbi üleval olemist, valju muusika kuulamist, raju pidutsemist ja ükskõik mis nagu toitumise ekstreemsusi praktiliselt. Neid vilju hakatakse ilmselt maitsma ikkagist aastaid ja aastakümneid hiljem," usub Vallikivi. 

Vallikivi sõnul seisneb lihadieedi probleem valgu ja rasva ületarbimises ning süsivesikute puudujäägis. Lisaks kaasneb töötlemata liha tarbimisega risk sisse süüa mõni ohtlik bakter. Tänu organismi kohandumisvõimele ei pruugi eriti noored ja tugeva tervisega inimesed aasta või paari jooksul isegi märgata, et välja on kujunemas tõsine terviseprobleem.

"Naiste puhul põiepõletikud, meeste puhul eesnäämepõletikud ja seeninfektsioonid, mis on tavaliselt omased langenud immuunsusega inimestele. Need on vast kõige esmasemad asjad, millest inimene võib-olla aru saab, et midagi on teisiti," loetles Vallikivi. 

"Üks asi on teooria, mida räägitakse, aga teine asi on praktika," usub Angela Absalon. "Kui sul on ikkagi inimesed, päris inimesed, kes on üle kümne aasta karnivoorluse dieedi peal olnud, neil ei ole muresid jamasid olnud, sa tunned neid isiklikult, siis teooria on üks praktika teine," tõi ta välja.

"Lisaks need arstid, keda me internetis jälgime, on seda 20 pluss aastat teinud. See arst näeb väga hea välja. Ma arvan, et kui kõike seda asja õigesti teha, jälgida, et sööd rasva ja valku ning liigutad ennast, siis ma ei usu, et seal saab midagi väga midagi viltu minna," lisas Kevin Sarapuu, kelle sõnul saab ta kõik vajalikud vitamiinid punasest lihast kätte.

"Meil pole probleemi olnud sellega. Mina ise pole kunagi väga mingit C-vitamiini juurde söönud, olen käinud testidel ja pole midagi häda olnud," sõnas ta. Perearst Le Vallikivi aga rõhutas, et lihatoidust C-vitamiini ei saa. 

Indra Ottis ei karda karnivoorlusega oma tervisele karuteenet teha. "Praegu on nii hea olla, ma ei tunne, et midagi peaks muutma. Ma arvan, et meie vereproovid juba näitaks seda, kui me oleme aasta ja kaks teinud, et midagi on valesti," pakkus ta. 

Lühidalt on asjatundjate soovitus karnivoorlust kodus mitte tingimata järele proovida. Sellele vaatamata leiab eriti lääne meedias ohtralt justkui soliidseid arste ja teadlasi, kes karnivoorlust või selle kergemat vormi paleodieeti taevani kiidavad. Vallikivi sõnul on ainult aja küsimus, kui liikumine ka Eestis kanda kinnitab, sest inimesed pööravad oma kõhu- ja seedehäiretele järjest rohkem tähelepanu.

"Kõik arstid on täiesti hullumas nende ulguvate ja paisuvate kõhtudega noorte ja keskealiste inimestega, kus 90 protsendil me ei leia seal taga nagu mingisuguseid mõõdetavaida anomaaliaid ei vereanalüüsides, ei mingites väljaheiteproovides, inimesed ajavad taga mingisuguseid müstilisi sooleparasiite," kirjeldas Vallikivi.

"Inimese jaoks on need kaebused päris, ta ei saa neid kaebuste iseloomu ise valida ja ta ei saa valida ka seda, et ma ignoreerin neid – et ma võtan kätte ja mind see kõhu mürisemine enam ühel päeval ei häiri. Pigem on see asi, mis toidab iseennast ja siis proovitakse must miljon asja, mis peaks selle heaks tegema," tõi ta välja.