Möödunud nädalal avaldasid paljud Eesti kuulsused avalikult toetust 12-aastasele Arabellale, keda koolis kiusati. Arabella ema laadis toetusvideo üles ka oma sotsiaalmeediasse, kust see kulutulena edasi levima hakkas.

Kiusamisvaba Kooli arendus- ja kvaliteedijuht Kristiina Treial sõnas, et sageli saavad väga olulised ja suured asjad alguse isiklikust valust, mistõttu on tal hea meel, et ühest valusast loost on sündinud hoiakud müksav sõnum.

"Ma olen väga tänulik kõigile nendele täiskasvanutele, kes sellele sõnumile õla alla panid. See läheb lainetena edasi, me kuuleme ka täna erinevates kanalites, et kiusamine ei ole okei ja me seisame nende taga, kes kannatavad. See on väga väärtuslik hoiak, mida endas kanda," märkis ta.

Treiali sõnul on kiusamine salakaval nähtus, mida on keeruline kohe märgata. "Kui me seda märkame, on sel juba pikk-pikk lugu taga ja võib-olla on juba päris suured haavad ja armid ehk me peaksime väga palju eelnevalt pingutama, et neid juhtumeid ära hoida," rõhutas ta.

Kiusamise vastu ei tasu aga kõhutunde pealt tegutsema asuda, usub Treial. "Kõhutunde pealt tegutsedes võime aeg-ajalt hoopis kahju teha. Siin on vaja väga targalt ja tundetaiplikult toimetada," rõhutas ta.

Kiusamisvaba Kooli arendus- ja kvaliteedijuhi sõnul on kiusuennetus igapäevane töö. "Mida oskuslikumalt, järjepidevamalt ja mõjusamalt me seda teeme, seda rohkem õnnestub meil seda ära hoida," lausus ta, kuid lisas, et paraku ei pruugi ka kõige tõhusam ennetustöö kõiki kiusamisjuhtumeid ära hoida. Küll aga loob ennetustöö soodsa pinnase kiusamisjuhtumi tõhusaks lahendamiseks.

Eestis on koolilastelt kiusamise kohta statistikat kogutud mitukümmend aastat. Kuigi olukord on selle aja jooksul paranenud, ei saa olukorda eeskujulikuks pidada.

"Viimased andmed on meil 2021-2022 aasta küsitlusest, kust me teame, et viimase paari kuu jooksul on korra kiusamist kogenud lausa kolmandik õpilastest, korduvat kiusamist raporteerib 13 protsenti õpilastest. Nende näitajate osas me ei ole Euroopas väga heas osas. Riigid, kus on kiusuennetus olnud väga pikaajaline ja süstemaatiline ning riigi tasandil strateegiliselt juhitud, siis nendes riikides on pilt parem," märkis Treial.

Põhjuseid, miks üks laps teist kiusab, võib olla mitmeid – põnevuse otsimine, kättemaks või isiklikud mured, mida teise peal välja elatakse. "Me ei saa öelda, et lastel, kes kiusavad, oleks kesisemad sotsiaalsed oskused. Sugugi mitte. On ka neid, kel on väga head sotsiaalsed oskused ja nad kasutavad seda kurjalt ära," märkis Treial ning lisas, et oluline roll on grupinormidel. "Ükskõik kui erinevad, mures või katki lapsed sul grupis on, siis kas seal tuleb või ei tule kiusamist sõltub sellest, millised grupiprotsessid on ja kuidas neid täiskasvanute poolt juhitakse ja reguleeritakse," lisas ta.

Selleks, et kiusamisele võimalikult ruttu jälile jõuda, on oluline roll ka lapsevanematel. "Lapsevanema kõige tõhusam ennetustöö on, et ta pakub turvalist ja toetavat keskkonda – minu laps on mulle kõige kallim ja ma olen alati olemas, kui sinuga midagi juhtub. Ka see sama juhtum, mis meediasse jõudis, selle taga on lapsevanema soov olla turvasadam ja pakkuda talle seda kindlustunnet, et laps on väärtuslik sellisena, nagu ta on," selgitas Treial. Samuti soovitab ta lapsega maast madalast igapäevastest tegemistest, nii mure- kui rõõmukohtades rääkida.

Kui lapse jutust selgub, et koolis toimub kiusamine, tuleb lapsevanemal kooliga ühendust võtta. "Sest ainult siis saame loota, et koolis ka õpetajad oma oskused ja käitumisviisid kasutusele võtavad," rõhutas Treial.