Alvar Loog: rootslased on pea alati pidanud ABBA-t rahvuslikuks häbiks
Kultuurikriitik Alvar Loog ütles "Vikerhommikus", et enne ABBA-t ei olnud Loogi sõnul Rootsil ette näidata suurt rahvusvahelist popmuusika edulugu. Küll aga rõhutas ta, et rootslastel endal on alati olnud ABBA-ga keerulised suhted.
Loog ütles, et kuigi lugu "Waterloo", mis võitis 1974. aastal Eurovisiooni, on kahtlemata hea tuju lugu, ei kuulu see tema ABBA lemmikute hulka. "See kannab väga jõuliselt ka 50 aasta tagust ajastut endas, seal on glam rock'i ja natukene ennustab ka disco't ette, see on hea lugu muidugi."
Ta tõi ka välja, et juba enne "Waterloo" edu üritas ABBA Eurovisioonile pääseda. "Aasta varem olid nad minu teada väga suured favoriidid Rootsi eelvoorus looga "Ring Ring", aga ma arvan, et tagantjärgi ka endi suureks rõõmuks ei saanud nad sinna, sest tegu on ilmselgelt nõrgema looga ja võib-olla nad oleksid oma ainsa pileti tühja kasutanud selle looga."
"Ma arvan, et "Waterloo" oli lihtsalt esimene suur jala panemine ukse vahele, millega me, nagu me teame, pole Eurovisiooni võitjate jaoks olnud garanteeritud edasi mitte midagi, sest peale Maneskini ja Celine Dioni me ei oska peast nimetada ühtki artisti, kes oleksid laiemalt tuntud pärast Eurovisiooni," nentis ta ja tõi välja, et ka Eestile võidu toonud Tanel Padarile ja Dave Bentonile ei andnud see suurt tuntust. "See ei garanteeri mitte midagi, pigem see paneb mingid uksed artisti jaoks isegi kinni, sest snobistlikuma muusikamaitsega inimese jaoks on Eurovisiooni võit midagi taunimisväärset."
Enne ABBA-t ei olnud Loogi sõnul Rootsil ette näidata suurt rahvusvahelist popmuusika edulugu. "Aga ABBA puhul on meeletult oluline rõhutada seda, mis kehtib ka paljude hilisemate Rootsi popmuusika edulugude kohta, et seal on suur töökus taga, mida inimesed sageli ei teadvusta või ei teagi, nende puhul võib öelda, et seal on 100 protsenti talenti ja 100 protsenti tööd, natukene õnne ja juhust ka," kinnitas ta.
"ABBA on olnud bänd, keda on kohutavalt lihtne armastada ja ka kohutavalt lihtne vihata," rõhutas ta ja tõi välja, et eriti hästi tuleb see välja rootslastega rääkides. "Sellist rootslast, eriti just vanema põlvkonna esindajat, kes ABBA kohta midagi head ütleks, tuleb ikka tikutulega otsida, nad on seda peaaegu kogu aeg lugenud rahvuslikuks häbiks."
Neid põhjuseid tuleb tema sõnul otsida nii Rootsi tollasest meediast kui ka arenenumast muusikamaitsest, mis on ABBA lugusid pidanud liiga banaalseks. "See hinnang on korraga nii õigustatud kui ka tegelikult ei ole, sest just hilisemate albumite peal on selle näilise pop-banaalsuse all olnud kogu aeg väga huvitavaid asju."
Tema arvates ei saa ABBA edu juures määravaks pidada seda, mis on toimunud bändiliikmete omavahelistes suhetes. "Ikkagi muusika on olnud oluline," ütles ta ja lisas, et pigem võiks isegi öelda, et ABBA on saanud ja jäänud kuulsaks hoolimata sellest, et neist ei ole mitte midagi huvitavat kirjutada.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris