Villimardikas veab mesilasi magusa aroomiga ninapidi
Putukateadlase Urmas Tartese abil jõudis eesti keelde ülevaade Euroopa putukatest "Putukad. Välimääraja". "Ringvaate" stuudios tutvustas Tartes põnevaid isendeid, keda raamatust leida võib.
Tartes tutvustas "Ringvaate" stuudios Eesti Loodusmuuseumi kogust leitavaid putukaid. Kõige efektsem neist on põderpõrnikas. Kuigi põderpõrnikat Eesti loodusest ei leia, ütles Tartes lohutuseks, et Eesti liikide nimekirjas on ta olemas.
"Kuid väga ammuse ja suhteliselt juhusliku leiuna. Sellepärast, et tema on seotud tammemetsaga, tammepuudega ja tema vastsed tahavad kõdunevat tammepuitu, mida meil paraku enam ei ole, sest kunagi ehitati tammepuust hästi palju laevu," selgitas Tartes.
Vaatamata äkilisele välimusele põderpõrnikas Tartese sõnul mingit ohtu ei kujuta. "Kui ta lihtsalt pihu peale kõndima panna ja teda ei häiri ega liiga ei tee. /.../ Kui teda häirida, siis proovib ta oma lõugadega "amps" teha. Aga ega ta inimese nahast nüüd läbi ei võta, aga selline pitsitus ikka," selgitas Tartes.
Kiletiivaline puiduvaablane on hästi sarnane vapsikuga. Inimesele, kes putukaid hästi eristada ei oska, tunduvad väliselt musta ja kollaste triipudega putukad ühtviisi ohtlikud. "Kuid puiduvaablane on inimese suhtes igas mõttes süütu loom. Tema otsib lihtsalt kõdunevat puitu, kus juba piisavalt seeni kasvab, et sinna muneda," rääkis bioloog.
Kuigi üldiselt on ka vapsik inimese vastu üks kõige sõbralikumaid kiletiivalisi, siis vapsik võib ennast mürgiastlaga kaitsta. "Sellepärast puiduvaablane proovibki vapsikut jäljendada," selgitas Tartes ja lisas, et vapiks suskab inimest ainult siis, kui tema eluruumidele liiga lähedale minnakse.
"Kui me satume neutraalsele alale, kus ei ole kummagi otsene kodu, siis võib vapsik meid uudistada. Võib käia vaadata, mis huvitav asi see tema pesa lähedusse sattus, kuid inimene ei ole talle vähimalgi moel toiduks ega ohuks," sõnas Tartes, toonitades, et niisama inimese ründamine on välistatud.
Hispaania kärbes on tuntud putuka veres leiduva aine, kantaridiini poolest, millel on suguvõimet mõjutav toime. Kuigi kõnekäänu järgi avaldaks hispaania kärbes inimesele mõju justkui hammustades, siis Tartes selgitas, et tegelikult tuleb putukat süüa.