Elmo Nüganen: Eesti teater on väga rikas
Möödunud nädalal avas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 100. sünnipäeva puhul uue näituse "Pöörased lood teatrist ja muusikast". Näitust külastas ka lavastaja Elmo Nüganen, kes valis välja oma lemmikud.
Nüganenile pakkus huvi leiutajate küla ruum, kuhu olid välja pandud Eesti leiutatud instrumendid. "Üks eriti huvitav instrument oli orpheon, mis koosneb kolmest kandlest, mis leiutati ühe eestlase poolt 1930. aastate lõpus. Ühe kahe all on soolokannel, teise käe all saatekannel ja siis jalgadega mängiti basskannelt ehk pedaliinot," selgitas Nüganen.
"Eriline lemmik oli instrument nimega kvadroliin, mis koosneb neljast keelpillist. Esimene asi, mis mulle silma hakkas, oli see, et see meenutab Led Zeppelini ja Jimmy Page'i kahe kaelaga kitarri. Seal oli neid kaelu neli. Tavaline kuuekeelne, basskitarr, viiul ja mandoliin," rääkis lavastaja.
Üheks rõõmsaks avastuseks uuelt näituselt olid Nüganeni jaoks Narvast pärit tsirkuseartistid. "Ühes ruumis tutvustati Eesti sündinud ja kasvanud suuri tähti. Seal jooksis telekast non-stop video kahest päris huvitavast tsirkuseartistist või klounist. Jäin mõtlema, et huvitav, miks nad siin Eesti asja keskel Hollywoodi tähti näitavad. Kõike, mis nad tegid, tegid nad niivõrd hästi," rääkis Nüganen.
"Tegemist oli Eestist pärit tsirkuseartistidega Rolli ehk Roland ja Arri ehk Arnold. Narvas sündinud. Esinemine oli filmitud 1943. aastal Tšehhis, aga nende hiilgeajad olid 1950.–1960. aastatel terves Läänes. Ameerikas, Saksamaal ja nii edasi," rõõmustas Nüganen ning lisas, et esinejate pärand jõudis Eestis tänu kaasaegsetele kolleegidele Piip ja Tuut.
Näitusele jõudis ka kostüüm, mida Nüganen kandis ise lavastuses "Armastus kolme apelsini vastu". "Seal oli palju häid kostüüme erinevatest lavastustest, mis tekitasid igasuguseid mõtteid. Mulle jäi meelde ka Krahli teatri makett. Väga põnev. Ühe saalis nurgas oli väljas ka Toscana nähtamatu juuksenõel. Mõtlesin, et huvitav, kuidas see siia sai. Läksin siis küsisin muuseumitöötajate käest, et kas juuksenõel on neile deponeeritud, sest ta osteti ühel oksjonil 550 krooni eest ära. Ajal, mil palgad olid 300 krooni," meenutas Nüganen.
"Muuseumitöötaja vastas, et ei ole tulnud. Mõtlesin siis, et huvitav, kuidas see siia sai. Läksin tagasi ja siis seda enam ei olnud. Nii et ma ei teagi nüüd. Aga minu poolt üleskutse inimesele, kes nähtamatu juuksenõela ära ostis, et ta võiks "Ringvaatega" ühendust võtta. Ma rääkisin muuseumitöötajatega, et nad deponeerivad selle ja panevad nõela muuseumisse üles, et oleks ilusti näha," selgitas Nüganen.
Nüganeni sõnul on Eesti teater väga rikas. "Siin on väga palju erinevat teatrit ja inimesed võivad näha väga palju endale sobivat. See tuleb lihtsalt üles leida," tõdes Nüganen.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"