"Täiesti juhuslikult on meie enda kollektsioonis üks Salvador Dali teos "Deemonid". See on pisike graafiline leht ja teadaolevalt on see Eesti muuseumites ainuke Dali teos. Kui me mõtleme Dali loomingule, siis see ei ole selline suur uhke maal, ainueksemplar jne. Aga meie mõistes on see ikkagi väga tore leid," sõnas Tartu Kunstimuuseumi direktor Johanna Hoffmann.

"Praegusel ajal on läänest tippteoste toomine keeruline: on Ukraina sõda, see on kõik väga kallis. Selles mõttes see tegi meie elu palju lihtsamaks, et me lihtsalt võtsime selle enda kollektsioonist ja paneme näitusele," rääkis Hoffmann.

Tartu Kunstimuuseumi kogusse jõudis teos läbi väliseesti kunstnik Ville Topsi pärandi 2010. aastal. Publiku ette pole teos seni jõudnud. "Selle näituse käigus me täpsustasime selle pealkirja, aastat, tegime sellest pildi, muuseumite infosüsteem sai uuendatud informatsiooni. See on tegelikult olnud meie kollektsioonis, aga sellega pole tegeletud," sõnas muuseumijuht.

1967. aastal loodud "Deemonid" on Hoffmanni sõnul olnud algusest peale väga heas seisus.

Tartu on olnud Hoffmanni sõnul kunstiajaloos ka Eesti sürrealismi keskuseks. "Kõikide rühmituste juured ja kunstnikud, kes on kuidagi sürrealismiga seotud, mitte kõik, mõned on Tallinnas ka, aga fookus tuleb ikkagi Tartusse, siia vaimu- ja alateadvuse- ja ülikoolilinna. Tallinn on olnud selle võrra palju ratsionaalsem."

Kuigi näitusel näidatakse ka esimese Eesti Vabariigi ajast Viiralti ja Karin Lutsu töid, siis n-ö programmiline sürrealism jõudis Eestisse peale teist maailmasõda. Üheks Eesti sürrealismi esindajaks kujunes Ülo Sooster. "Tema tegutses küll välismaalt, kõigepealt ta oli pikalt pärast õpinguid Venemaal vangilaagris ja kui ta Eestisse naases oma vangilaagrist leitud naise Lidia Serhiga, siis nad ei saanud Eestis Kunstnike Liidu liikmeks, mis tähendab seda, et sa ei saa värve osta, ei saa näitusele. Ja nad kolisid Moskvasse, kus Sooster sai oluliseks osaks Moskva avangardist." Siiski jäi Sooster aktiivselt suhtlema ka Eestiga, käies tihti Tallinnas ja Tartus, kus ta ärgitas eesti kunstnikke uundusmeelsema kunstiga tegelema.

Ühe teise Eesti olulisema sürrealistina tõi Hoffmann välja Ilmar Malini. Huvitavl kombel on nii sürrealismil, Malinil kui ka Soosteril tänavu 100. sünniaastapäev.