"Meid pandi mingile keikkale, esinesime koos. Ta oli hästi sümpaatne ja armas ja ma mõtlesin, küll on ikka inimesi olemas," meenutas Johan esimest kokkupuudet Eveliniga.

Uuesti kohtuti alles aasta pärast muusik Tiit Kikase 40. sünnipäeval: "Vot siis ma nägin Evelinis tõesti midagi. Tantsisin temaga, suudlesin teda, läksin koju, vaatasin peeglisse – tegelikult ei ole siin täna kõvemaid mehi kui mina," kirjeldas Johan oma tundeid ning lisas: "Ja siis ma guugeldasin, kes ta on ja vaatasin – ah sa raks!"

Saatejuht Sten Teppani imestuse peale nentis Johan, et oli küll kuulnud Evelin Samueli nime ja mäletas seotust Eurovisiooniga, kuid see oli kõik.

"Mina kasvasin üheksakümnendatel üles Võrus ja ega minule ei jäänud sümpaatset muljet eesti popmuusikast. Minu meelest oli see tümps jõhker, see tõesti ei kõnetanud mind. Mulle kangastus väga pikkadeks aastateks tunne, et pop on mage asi – lihtne, üheülbaline ja lihtsalt imelik," sõnas Johan, kes kuulas AC/DC-d ning rokkgruppi Hetero, mille liige oli tema isa Jaan.

"Džäss oli kõige lahedam asi maailmas ning klassika ka väga kihvt," lisas Johan, kes läks seitsmendasse klassi Tallinna Muusikakeskkooli, misjärel jäi fookusesse ainult klassikaline muusika. "Käisime kogu aeg kollektiivselt ERSO või kammermuusika kontsertidel."

Teppani kommentaarile, et Evelin Samuel ei teinud ju tümpsu, vastas Johan, et nüüd ta muidugi teab seda, aga tollal tähele panna ei osanud.

Tänaseks on Johani suhtumine popmuusikasse oluliselt muutunud: "Nüüd ma oskan sellest lugu pidada, ka kõikidest Caatritest ja Meie Meestest, sest nad on ikkagi laval, kus energiat edasi anda ei ole lihtne. Ja kõik need aastad seda teha pole üldse lihtne."

Mitmeid muhedaid lugusid oma lapsepõlvest ja kujunemise loost rääkis Johan koos isaga, rokkgrupi Hetero liikme ja Võrus enam kui 30 aastat lastele pillimängu õpetanud Jaan Randverega.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.