Suka sõnul tuli Oskar Lutsu huumoripreemia talle väga suure üllatusena. "Kui luuavarrest võib pauk tulla, siis seekord minu jaoks tuli," sõnas näitleja.

"Ma ei varja, minu ampluaa tundub rohkem olevat komöödia. Ma ei eita, et ma ei saa draamale pihta. Ma usun, et ma saan sellele ka pihta, aga mul on lihtsam läbi elada komöödiat ja seda naeruaplausi saalist kui seda draama valu ja vaeva," tunnistas Sukk.

"Komöödiaga ongi see, et seda nalja on tänapäeval eriti raske teha, sest kõik on nii tundlikuks muutunud, see sõna ja teemad," sõnas Sukk. "Mulle tundub, et ma olen suht mobiilne inimene selles mõttes, et ma oskan mobliliseeruda erinevates seltskondades ja vastavalt sellele ma käitun. Piisavalt on saadud vastu näppe mingite välja öeldud mõttetute sõnade pärast."

Sukk on veidi pettunud, et ta on alles 36. huumoripreemia saaja. "Minu arust ma olen naljakam kui Avandi ja Sepp kokku, ma oleks pidanud ammu enne neid olema."

Sukal on enda sõnul seltskonnas keeruline lõbusaid lugusid rääkida, kuna talle segatakse alati vahele. "Ma püüan rääkima hakata ja siis tuleb keegi enda teemaga või tuleb keegi uksest sisse, et ta sai kihvtid seened või midagi," kurtis näitleja. "Nüüd, kui ma rääkima hakkan, siis ma vaatan, et kes või mis tuleb. Ja see töötab, iga kord töötab. See jutt võib olla ükskõik kui oluline, aga vahelesegajad tulevad igalt poolt. Ma olen sellega leppinud ja nüüd ma jälgin ennast kõrvalt kui kirjanduslikku tegelast, kes tahab midagi rääkida, aga see ei õnnestu."