Teatri- ja muusikamuuseum avab näituse pöörastest teatrilugudest
Teatri- ja muusikamuuseumis avatakse laupäeval põnev näitus, millega tähistatakse muuseumi 100. sünnipäeva. Näituse kuraator Ann Aaresild rääkis "Terevisioonis", et näitusel saab näha nii kuulsate näitlejate ja lavastajate isiklikke esemeid, kui ka rekvisiite ja kostüüme, mis on meile tuttavad populaarsetest lavastustest.
Näitusel "Pöörased lood teatrist ja muusikast" saab vaadata mitmeid kostüüme, mis Eesti teatrielus olnud märgilised nagu näiteks Ita Everi sinine kleit, mida ta kandis lavastuses "Pilvede värvid".
"1983. aastal tuli Eesti Draamateatri lavale suhteliselt keerulise teemaga lavastus "Pilvede värvid", mis rääkis sõjast, täpsemalt emigreerumisest, mis tol ajal oli veel väga tabuteema," ütles teatri- ja muusikamuuseumi peavarahoidja ja juubelinäituse kuraator Ann Aaresild.
Lõheroosa kleit näitusel räägib Valvaja seltsist ning on teatri- ja muusikamuuseumi kogu kõige vanem kostüüm. "See on üldse üks kõige vanemaid teatrikostüüme Eestis, mis on säilinud. See kleit räägib ilmaliku leeri lugu. Seltsi liikmed otsustasid, et nad näitavad välja, et nad on kristluse vastu, nad põletasid oma leeritunnistused, lauluraamatud ja kõik muu, mis olid kirikuga seotud ja teatri ning kunsti teemadega tegelemine oli mingil ajal nende tegevuse kattevarjuks," ütles Aresild.
Üks vahva kimono, mis näitusel väljas, oli seljas näitleja Jüri Krjukovil. "See on lavastusest "Ämbliknaise suudlus", mida Georg Malvius 1994. aastal Eestis lavastas ja kus peategelane oli avalikult gei. "See oli jällegi üks tabuteema, millest hakati siis alles rääkima. Malvius tuli ju Rootsist siia lavastama ja tahtis neid tabusid siin ka murda," meenutas Aaresild.
Muuhulgas näeb näitusel ka EKA stenograafiatudengite poolt tehtud maketti Von Krahli teatri lavastusele "Simulaakrum", näitleja Bruno O`Ya autonumbrit ning väga paljusid muid asju, mis varem avalikkuse ette pole jõudnud.
"Lavastaja Kaarin Raidi nardi laud räägib tegelikult Ugala teatri lugu," ütles Aaresild. "Andres Noormets on meenutanud, et Kaarini kabinet oli tühi, aga tema laua keskel oli lauamäng ja kes tahtis temaga vestelda, pidi temaga mängima, kes tahtis mängida, pidi suitsetama, kes tahtis suitsetada, pidi temaga juttu ajama. Kaarin suhteliselt tihti võitis, aga see mäng on inimesi ühendaud ning on Ugala kollektiivi ühistes mälestustes."
Näha saab ka lavastuses "Armastus kolme apelsini vastu" Elmo Nüganeni jalas olnud põlvpükse. "Selle lavastuse üks kurioossemaid lugusid on, et kui selle lavastuse mängimine lõpetati, siis tehti 1994. aastal oksjon, kus päris krõbeda summa eest, 550 krooni eest müüdi maha üks nähtamatu Toscana juuksenõel."
"Väike parfüümipudel kuulus Liina Reimannile, kes oli üks võimsamaid naisnäitlejaid," ütles Aaresild. "Aga me räägime ka Reimanni lugu, millest üks oli õnneliku ja teine õnnetu lõpuga. Õnnetu lugu oli see, et temasse oli armunud üks grusiin, aga Liina ei vastanud tema armastusele ning see mees otsustas, et lahkub elust. Aga oma õnne ja igavese armastuse leidis ta dirigent Raimund Kulliga."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu