Keelehuviline Peeter Mõtsküla on keeleõpperakendust Duolingo kasutanud üle kahe aasta ning selle aja jooksul on ta õppinud suahiili, ladina, ukraina ja mandariini keelt. Seda, et ainuüksi kelleõpperakendust kasutades keele täiesti selgeks saab, Mõtsküla ei usu. Küll aga usub mees, et rakendused aitavad otsa lahti teha.

Varem vene keelt õppinud Mõtsküla hakkas 2022. aastal keeleõpperakenduses ukraina keelt õppima selleks, et ukrainakeelseid uudiseid lugeda. Tänaseks mõistab ta enda hinnangul ukraina keelt umbes 50–60 protsendi ulatuses.

"Kuna vene keel oli mingil määral all, oli ukraina keelt kordades lihtsam õppida kui suahiili keelt, mille struktuur ja loogika on täiesti teine kui tüüpilistel indoeuroopa keeltel," märkis keelehuviline.

Mõtsküla rõhutas, et selleks, et keelt õppida, tuleb seda ka kasutada. "Sa ei õpi keelt selgeks ka sellega, kui sa lähed lihtsalt kooli või kursusele. Kui sul on mingi keele vastu huvi, siis ma soovitan see otsast ette võtta – tee endale mingisugune baas ja hakka uudiseid, filme, muusikat tarbima," jagas ta nippe.

Keelehuvilise sõnul on võõrkeelte õppimine nagu jalgrattasõit, mis tegelikult meelest ei lähe. "Sa võid mitu aastat seda mitte teha, aga kui sa satud keskkonda, kus sul on seda hädasti vaja, tuleb see mälusügavustest tagasi. Olen kogenud muude keeltega, mida olen kunagi õppinud ja mitu aastat mitte kasutanud," rääkis Peeter Mõtsküla.