"Düsleksia tähendab häiritud lugemist. Lugemine on aeglane, vigadega ja sellest omakorda tuleneb, et loetut ei mõista täielikult," ütles Eesti lugemisühingu düsleksia osakonna juht Kadi Lukanenok. "Inimestel, kellel see spetsiifiline lugemisraskus esineb, on see enamasti kaasasündinud, aga sellel võib olla veel palju muid põhjusi. Otsitakse düsleksia geeni ja üht-teist on ka leitud. Me teame oma kogemusest ja empiiriliselt, et see levib perekonniti väga tugevalt, aga võib ka nii olla, et täiesti soravalt lugevate vanemate peresse teiste laste kõrvale sünnib üks laps, kellel on düsleksia."

Lukanenoki sõnul on düsleksia paljuski elukestev ja inimese osaks on sellega leppida, võtta tarvitusele meetmeid ja eluga hakkama saada. "Düsleksia puhul saadava abiga on Eestis täna seis väga kriitiline, sest puudu on spetsialistidest ja õpetajatest. Peamine abi neile lastele tuleb ikkagi haridusest, aga tuge on võimalik saada ka rehabilitatsiooikeskustest, teatud tingimustel ka meditsiinist ja eraviisiliselt," selgitas Lukanenok.

Eestis on hinnanguliselt 20-25 protsenti lastest lugemisega hädas. "Tõsise lugemisraskusega lapsi, kes 5. klassis veel veerivad, on märkimisväärselt vähem. Aga abi vajavad nad kõik. Paljudel puhkudel jääbki probleemiks just lugemise aeglus. Nad ei jõua tekste loetud, ei jõua klassikaaslastele järele. Algus ununeb juba ära, kui lõppu jõutakse," ütles Lukanenok.

Kindlasti juhtub düslektikutel seda, et tähtede järjekord sõnas vahetatakse ära. "Näiteks sarnased sõnad otsis ja ostis," tõi Lukanenok näite. "Harjutada on tarvis seda, et lugeda sõnas tähed õiges järjekorras, see meeles pidada, välja öelda ja nii kiirema lugemise poole liikuda, et automatism tõuseks. See on algusastme asi, me räägime siin ühe sõna lugemisest, mitte suurtest tekstidest, mitte romaanisarjadest, mitte seitsmendast tähenduskihist."

Lukanenoki sõnul on düslektikutest lapsed väga loomingulised. "Düsleksia ei tähenda vaimse arengu probleeme. Reeglina on need lapsed, kes õpivad riikliku õppekava järgi, on andekad mingil teisel alal."

Raskused hakkavad välja paistma siis, kui laps hakkab lugema. "Lugemisraskuse riskimärgid on enne lugema hakkamist kindlasti olemas. Nelja-viieaastase lapse puhul saame juba midagi öelda. Märk on ka see, kui kooli minnes on lapse lugemine vilets," ütles Lukanenok.