"See on väga vana fotode tegemise viis. Nõela-augu fotograafiaks sobib ükskõik milline purk. See on camera obscura (pimekamber, algeline optiline seadis väikese ava või kumerläätse abil saadud kujutise vaatlemiseks, fotoaparaadi eelkäija - toim), kaamera ruum," selgitas fotograaf Anna-Maria Vaskovskaja. "Purgile tuleb teha väike nõela-auk, mis peaks oma diameetri suhtes olema 0,4 millimeetrit."

Kõige tähtsam, et purk või karp oleks valguskindel. Purki tehakse nõelaga väike auk sisse, seejärel pannakse purgi sisse fotopaber või film ning suletakse purk kaanega. Väljaspool teibitakse nõelaauk teibiga.

"Siis otsid, millest sa tahad pilti teha. Pildi tegemise ajal hoiad purki hästi paigal ning tõmbad teibi augu eest ära. Säriaja pikkus oleneb valgusest. Kui on täiesti päikesepaisteline ilm, siis võib säriaeg olla isegi vaid viis sekundit."

Vaskovskaja sõnul on selline fotode tegemise viis päris populaarne. "Piltide ilmutamine käib ka nii nagu vanasti. See ongi kõige keerulisem osa, kus on vaja kemikaale, ilmutit, kinnitit ja valguskindlat keskkonda, et film välja võtta, seda kuskil hoiustada ja film uuesti sisse laadida. Minu juurde tulevadki kliendid sellepärast, et ma pildistan filmile. Mu kolleegid, kes on pildistanud digikaameratega, on ka juba ostmas endale filme."

"Selline pildistamisviis on kogu aeg tõusvas trendis. Ainulaadsus tulebki välja sellest, et sa valid seda kaadrit. Mina usun seda, et filmi fotot ei tohi digitöödelda, küll aga ma skanneerin foto. Töötoas teeme fotokoopia, mis tähendab seda, et me paneme negatiivi fototundlikule paberile, laseme valguse läbi, ilmutame ja tulebki päris foto välja."